• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,22%6 211,68
  • DOW 30−0,1%44 451,62
  • Nasdaq 0,81%20 366,65
  • FTSE 100−0,09%8 777,52
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,79
  • 26.03.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Austria, Belgia ja Luksemburgi pankades hoiustajad võivad kaotada osa oma intressitulust

1. maiks 2004 peab Eesti võtma vastu õigusnormid, millega võetakse üle eelmisel aastal jõustunud Euroopa Liidu (EL) hoiuste intresside maksustamise direktiiv. Põhiliseks muutuseks oleks see, et teised liikmesriigid hakkaksid Eestilt saama teavet nende residentidele makstavate intresside kohta. Enam ei oleks nende residentidel võimalik Eestist saadud intresside pealt omas riigis maksud tasumata jätta.
Austria, Belgia ja Luksemburg on endale välja kaubelnud üleminekuperioodi intressidealaseks teabevahetuseks. Kuna neis riikides kehtivad praegu ranged pangasaladuse reeglid, siis peavad nad teabe vahetamise asemel pidama intressidelt kinni kindlaksmääratud maksud. Üleminekuperioodil peavad nad teavet vahetama ainult siis, kui intresside saaja selleks nõusoleku on andnud. Kinnipeetud maksust 75% peavad nad intresside saaja residentsusriigile üle andma, sh Eestile tema residentide saadud intresside pealt kinni peetud maksud.
Direktiivist tulenevaid kohustusi peaksid ELi liikmesriigid esialgsete plaanide kohaselt rakendama 1. jaanuarist 2005. Samas on kapitali EList väljavoolamise kartusel selle rakendamise tingimuseks seatud, et ka ?veits, Liechtenstein, San Marino, Monaco ja Andorra hakkavad sellest kuupäevast direktiivis sätestatutega samaväärseid meetmeid kohaldama. Samuti peaksid liikmesriikide assotsieerunud ja sõltuvad territooriumid teavet vahetama või intressidelt maksud kinni pidama. Kuna hetkel on läbirääkimised ?veitsi ja San Marinoga ummikseisus, on küllaltki tõenäoline, et direktiivi rakendamiskohustus lükkub edasi. Seega ei tuleks ka Eestil hakata 1. maiks vastuvõetud sätteid kasutama, enne kui kokkulepped nende riikidega on sõlmitud ja Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud direktiivi rakendada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuna peale ELiga liitumist ei maksusta Eesti lisaks kohalikest pankadest saadud intressidele ka ELi liikmesriikide pankade poolt makstud intresse, siis Eesti residentide jaoks välismaalt saadud pangaintresside osas direktiiv midagi ei muudaks. Ka Austriast, Belgiast ja Luksemburgist saadud intresside pealt kinni peetud maksud on info olemasolul võimalik tagasi saada. Eesti on kohustatud välisriigis kinni peetud maksu intresside saajale 100% tagastama. 75% sellest saab ta intresse kinni pidavalt riigilt, 25% tuleb riigil omast eelarvest juurde maksta. Ka ?veitsi ja teiste kokkulepetega hõlmatud ELi-väliste riikide suhtes peaks rakenduma sama skeem. Samas on ette nähtud ka maksude kinnipidamise vältimise võimalus. Selleks tuleb intresse maksval pangal lubada oma andmed Eestile edastada.
Suuremas jaos ELi praegustes ja tulevastes liikmesriikides on hoiustelt saadud intressid maksustatud. Osa liikmesriike kasutab ka süsteemi, kus mitteresidentidele makstud intressid on maksuvabad, samas kui riigi residentide saadud intressid maksustatakse. Sellises erinevate süsteemide rägastikus on direktiivi eesmärgiks võtta inimestelt võimalus vältida oma elukohariigis teises liikmesriigis saadud intresside maksustamist. Direktiiviga pakutakse kaitset neile riikidele, kes pangaintresse maksustavad. Võimalus intresside maksustamist vältida hoiuste teise riiki viimisega moonutaks kapitali vaba liikumist ja oleks vastuolus siseturu põhimõtetega. Eelkõige on direktiiv suunatud nende füüsiliste isikute vastu, kes teadlikult viivad oma hoiused välisriiki ja jätavad neilt saadud intressid enda elukohariigis deklareerimata.
Maksustamise võimaluse kindlustamiseks loob direktiiv automaatse riikidevahelise teabevahetuse süsteemi. Igal riigil on kohustus teise riigi residendile makstud hoiuste intressidest sellele teisele riigile teada anda. Riigisiseselt tähendab see lisakoormust intresse maksvatele pankadele, kes on kohustatud kindlaks tegema hoiustaja residentsuse. Pangad peaksid teabe pädevale asutusele edasi andma.
Evelin Pull, Eesti Ühispanga avalike suhete juht:
Ühispank ei pea tegema olulist lisatööd või kulutusi Euroopa Liidu hoiuste intresside maksustamise direktiivi pärast ja seetõttu ei prognoosi ka mõjusid pangateenuste hindadele ega hoiuste intressidele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ivo Vanasaun, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakond:
Eesti hoiustaja saab Austrias, Belgias ja Luksemburgis intressilt direktiivi alusel kinnipeetud tulumaksu Eestis tagasi taotleda. Kavas on see ühildada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisega.
Nimetatud kolm riiki kannavad direktiivi kohaselt inimese residendiriigile üle 75% maksurahast. Samas näeb direktiiv ette, et inimese residendiriik peab teatud juhtudel maksu tagastama. Seega jääb tagastatavast tulumaksust 25% osa residendiriigi kanda. Üldiselt on direktiivis maksu kinnipidamine ja info edastamine ette nähtud alternatiividena. See tähendab, et kui inimene annab Austrias, Belgias või Luksemburgis väljamakse tegijale loa edastada andmed intressi ja selle saaja kohta Eestile, siis nendes riikides maksu kinni ei peeta. Olukord, kus maksu võetakse ning siin tagasi taotletakse peaks olema erandlik ning mõju riigieelarvele marginaalne.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele