Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Struktuurifondide raha ei kao kuhugi
Abiraha jagamise protsessiga alustamiseks peab rahandusministeerium, kes süsteemi toimimise eest Eesti riigi nimel vastutab, olema kindel rakendusüksuste töökorralduse usaldusväärsuses. Selle tagamiseks loodi siseriiklik akrediteerimissüsteem, millega rahandusministeerium auditeerib kõiki rakendusasutusi ja -üksusi ning annab välja akrediteeringud. Alles seejärel ja eeldusel, et ka õiguslik raamistik on olemas, saab rakendusüksus alustada projektide vastuvõtmist ning raha eraldamist.
Eriti akrediteerimise käigus avastatud puudujääkide tõttu on esimeste konkursside väljakuulutamine viibinud ja rahandusministeerium sattunud teiste riigiasutuste ja abitaotlejate kriitikatule alla, kuna akrediteeringu saamise nõudmised on küllalt jäigad.
Praegu kaotatud aeg võimalikult detailse ja täpse raamistiku loomiseks võidetakse aga tagasi projektitaotluste tõrgeteta esitamisel, vastuvõtmisel ning menetlemisel.
Lisaks on põhjalik eeltöö oluline ka kõikide abitaotlejate ? ettevõtete, omavalituste ja teiste jaoks, et tagada struktuuriabi jõudmine tõsiste abitaotlejateni ning saavutada lõppkokkuvõttes ka riiklikus arengukavas püstitatud eesmärgid.
Kuna Eesti riik vastutab abiraha sisulise (raha jagamise valdkonnad) ja protseduurilise (projektide väljavalimine ja hilisemad hanked) sihtotstarbelise kasutamise eest, olen veendunud, et struktuurifondide avanemise edasilükkumine on parem variant kui tagantjärele tekkivad probleemid. Eesti riigi seisukohast võivad eksimused ja ebatäpsused lõppeda abiraha Euroopa Liidule tagasi maksmisega.
Struktuurifondide planeeritust hilisem avanemine ei tähenda, et raha Eesti jaoks kaotsi läheks, kuna kehtib n-ö N+2 reegel, mis tähendab, et kõik rahasummad on kasutatavad veel kahe aasta jooksul pärast nende avanemist.
Küllalt palju probleeme on kaasa toonud struktuurifondideks vajaliku õigusliku raamistiku loomine ja Eesti riigiasutuste administratiivse valmisoleku tagamine.
Struktuuritoetuse seadus, mis selles valdkonnas kõige üldisemad õigusnormid kehtestab, jõustus tänavu 1. jaanuaril. Abiraha kasutusele võtmine eeldab aga ka terve rea rakenduslike õigusaktide ettevalmistamist ja kinnitamist.
Autor: Renaldo Mändmets