- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põhjalas jätkub majaostubuum
Kõigis Põhjamaades tuleks hinnamulli paisumisele tõsist tähelepanu pöörata, sest hinnatõus ei kesta igavesti, hoiatas Rootsi maaklerite liidu tegevdirektor Lars Kilander.
Et nõudlus ületab pakkumist, siis on hinnad järsult kerkinud nii Helsingis, Stockholmis, Oslos kui ka Kopenhaagenis.
Aprilli algul langetas Rootsi keskpank baasintressi pool protsenti, mille järel see on ülimadalal kahe protsendi tasemel, mõjutades ka pankade laenuintresse. Rootsi suurpankade Handelsbanken ja SEB esindajad kutsusid inimesi kainelt oma riske hindama ja mitte laskma end madalatest intressidest uinutada.
Soomes on kinnisvarahindade suurenemise peapõhjuseks krundid, mida ei jätku piisavalt. Krundihinnad on Soomes kerkinud viie aastaga enam 60%. Samal ajal on korterite hinnad tõusnud 40% ja ehituskulud ainult 10%.
?Kruntide hinnad kajastuvad nii uute korterite kui ka kaudselt vanade korterite hinnas,? ütles Soome Panga esindaja Veli-Matti Mattila MTV3-le.
Soodsa intressitaseme tõttu kasvas Soomes eluasemelaenu võtmine veebruaris 15,8%, kusjuures keskmine intress oli 3,14%. Mattila sõnul ei ole Soome eluasemelaenuturg läinud veel üle ohtliku piiri, kuid ta lisas, et hinnatõusurisk on suurenenud.
Põhjalas on kinnisvara hinna tõus ikka toimunud lainetena. Suur hindade kerkimine oli 1980. aastate lõpus, kui oli ka viimane mull, järgmine tõus algas 1995. aasta lõpul. Enne praegust tõusu on Põhjala ja eriti Stockholmi kinnisvaraturul valitsenud viimastel aastatel suhteline vaikus.
Kuid vaatamata sellele, et Stockholmis on majahinnad selle aasta esimeses kvartalis kerkinud keskmiselt 6%, jääb see tõus tublisti alla teistele Rootsi piirkondadele, nagu Gotland (tõus 20%), Malmö (14%) ja Göteborg (12%).
Et Põhjala pankadel on Eestis tugev positsioon, siis on võimalik, et nad karmistavad automaatselt laenutingimusi ka Eestis, lausus ERI Kinnisvara hindamisgrupi juht Andres Teder.
Samuti vähendaks see potentsiaalsete Põhjala investorite hulka, kes oleks valmis pärast Eesti saamist ELi liikmeks paigutama raha Eesti kinnisvaraturule.
Kui Eesti majanduskasv ja palkade tõus jätkub senises tempos, siis Tederi sõnul ei tohiks mõningane Euribori kerkimine Eesti kinnisvaraturule erilist mõju avaldada. Hoopis rohkem mõjutab kinnisvaraturgu see, et laenujõuliste inimeste ring hakkab Balti riikides ammenduma.
Hetkel kuum
Riias eelmisel nädalal peetud konverentsil ?Balti kinnisvara 2004? prognoosis Parex Asset Managementi president Roberts Idelsons, et tuleval aastal pole kinnisvaraturul kriis välistatud, kuid eelkõige tabab see spekulantidest lühiajalisi investoreid, kes loodavad hinnatõusule ja ostavad pangalaenuga kinnisvara hulgi kokku.
Viimase aastaga on eluaseme hinnad Venemaal ja eelkõige Moskvas tõusnud 30?40% ning sama tempo peaks jätkuma sel aastal.
See teeb muret Venemaa valitsusele, majandusminister German Gref on korduvalt hoiatanud kinnisvaramulli ohu eest, kirjutas Taloussanomat.
Eri hinnanguil on 10?30% Moskvas viimasel aastal müüdud korteritest ostetud investeerimise eesmärgil ning tänavu peaks selliste korterite osa kasvama 40protsendile. Selliste korteriostude suur hulk võib Venemaa kinnisvaraturul tuua järsu hinnalanguse, kirjutas leht.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele