• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,01%8 758,99
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91
  • 13.04.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Skandinaavia mudel sobib Eestile

Soome ja Rootsi ühiskonnakriitikud soovitavad Eestil loobuda Skandinaavia mudelite kasutamisest. Objektiivsema pildi saamiseks tasuks küsida Ulricalt ja Eskolt, millistest sotsiaaltoetustest nad oleksid nõus loobuma, kui nende kodumaa valib Eesti liberaalkapitalistliku ühiskonnamudeli.
Kas nad vähendaksid Eesti tasemele oma puudega inimeste ja nende hooldajate toetusi, töötusrahasid või tervisekulutusi? Ka paljudes muudes ?ühiskonnale raha kokku hoidvates meetmetes? võib Eesti Põhjamaadele eeskuju anda, sest Eestis neid lihtsalt pole. Pole isegi, millest vähendada.
Ameerikat eeskujuks tuues unustatakse, et mitmesaja aastase ajalooga suurriigis tegeleb heategevusega ligi 90% elanikkonnast, üks inimene annetab keskmiselt 12le heategevusfondile. Ka see on sotsiaalne turvasüsteem, mis Eestis puudub. Näiteks Eesti puuetega laste rehabilitatsioonitoetused ei taga nende kasvamist maksumaksjaks, vaid tekitavad ?mugavaid maksumaksjate arvel elajaid? juurde. Erinevate toetuste maksmine on olnud majanduslikult põhjendatud ka praegustele heaoluriikidele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Niisamuti peaks Eesti mõtlema sellele, et praegu ennetustöösse suunamata investeeringud toovad endaga tulevikus kaasa suure arve. Kui riik saab maksude vähendamisest väidetavalt rohkem raha, siis maksuraha kasutamisel võiks riik eeskuju võtta Põhjamaadest.
Praegu näitame maailmale uhkusega Eesti säravat pärsia vaipa, mille alla on pühitud kümnete tuhandete nõrgemate vajadused ja elud.
Autor: Peep Ehasalu

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele