Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Skandinaavia mudel sobib Eestile
Soome ja Rootsi ühiskonnakriitikud soovitavad Eestil loobuda Skandinaavia mudelite kasutamisest. Objektiivsema pildi saamiseks tasuks küsida Ulricalt ja Eskolt, millistest sotsiaaltoetustest nad oleksid nõus loobuma, kui nende kodumaa valib Eesti liberaalkapitalistliku ühiskonnamudeli.
Kas nad vähendaksid Eesti tasemele oma puudega inimeste ja nende hooldajate toetusi, töötusrahasid või tervisekulutusi? Ka paljudes muudes ?ühiskonnale raha kokku hoidvates meetmetes? võib Eesti Põhjamaadele eeskuju anda, sest Eestis neid lihtsalt pole. Pole isegi, millest vähendada.
Ameerikat eeskujuks tuues unustatakse, et mitmesaja aastase ajalooga suurriigis tegeleb heategevusega ligi 90% elanikkonnast, üks inimene annetab keskmiselt 12le heategevusfondile. Ka see on sotsiaalne turvasüsteem, mis Eestis puudub. Näiteks Eesti puuetega laste rehabilitatsioonitoetused ei taga nende kasvamist maksumaksjaks, vaid tekitavad ?mugavaid maksumaksjate arvel elajaid? juurde. Erinevate toetuste maksmine on olnud majanduslikult põhjendatud ka praegustele heaoluriikidele.
Niisamuti peaks Eesti mõtlema sellele, et praegu ennetustöösse suunamata investeeringud toovad endaga tulevikus kaasa suure arve. Kui riik saab maksude vähendamisest väidetavalt rohkem raha, siis maksuraha kasutamisel võiks riik eeskuju võtta Põhjamaadest.
Praegu näitame maailmale uhkusega Eesti säravat pärsia vaipa, mille alla on pühitud kümnete tuhandete nõrgemate vajadused ja elud.
Autor: Peep Ehasalu