Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti astumine Euroopa Liitu suurendab konkurentsi finantssektoris
?Tunnetame suurenevat huvi turule sisenemise vastu,? ütles eile pressikonverentsil finantsinspektsiooni juht Andres Trink. Tema sõnul on praegu käimas mitme taotluse läbivaatamine Eesti turule sisenemise kohta. ?Neid on mitu. Alla kümne,? iseloomustas Trink taotluste arvu.
Tringi sõnul on alates 1. maist Euroopa Liidu turuosalistel lihtne Eesti turule siseneda. Näiteks Portugali finantsjärelevalve loaga saab hakata Eesti hoiuseid kaasama. ?Peame usaldama kolleege Portugalis,? lisas Trink.
Trink ütles, et ei saa välistada, et enne aasta lõppu on turul mõni uus pank või kindlustusselts. Uued tulijad on näiteks väljastpoolt Euroopa Liitu, Vene poole pealt. Konkreetseid nimesid Trink ei nimetanud, tulemas on Euroopa finantsasutused, pangad ja seltsid.
Lisaks on suurenenud Eesti finantssektori huvi laienemise suhtes Euroopa Liitu. ?Oleme turuosalistega selleteemalisi kõnelusi pidanud,? märkis Trink.
Eesti pankade juhid näevad konkurentsi kasvu pärast euroliiduga liitumist.
?Täiendust tuleb, pole kahtlustki,? ütles Põhjamaade suurima kommertspanga Nordea Panga Eesti filiaali jaepangandusjuht Toivo Annus, ?see on ammu teada.? Tema sõnul ei jää Eesti pangaturg vaid kaheksa tegija kätte.
Baltimaade suurima kommertspanga Hansapanga juht Indrek Neivelt ütles, et konkurents kasvab mõnes tootevaldkonnas ja rikkamate eraisikute ning rahvusvaheliste ettevõtete teenindamise osas. ?Suurt jaotusvõrku vaevalt keegi ehitama hakkab,? märkis Neivelt.
Läti suurima kommertspanga Parex Banki Eesti filiaali juht Loit Linnupõld märkis samuti konkurentsi ägenemist. ?Tihedamaks läheb kindlasti,? rääkis Linnupõld. Ta ütles, et konkurentsiolukorras võidavad igal juhul kliendid. Pangajuhid ei tahtnud spekuleerida nimedega, konkreetselt millised uued finantsasutused võiks Eesti turule tulla.
Toivo Annuse sõnul suureneb tegijate arv seetõttu, et Eestis on marginaalid kõrgemad kui lähiriikides, näiteks Põhjamaades. Seetõttu on Eesti huvitav eelkõige välismaistele finantsasutustele. Annus ütles, et paljudele tundus paar aastat tagasi, et turg on Eestis jaotatud. Nordea edusammud aga näitasid, et turg pole veel kaugeltki jaotatud ja seda on võimlik ümber jaotada.
Eestisse tuleku mõtet pole näiteks maha matnud Rootsi suurpank Svenska Handelsbanken. Eestis omab juba esindust Saksa suurpank Vereins- und Westbank. Lisaks omavad Tallinnas esindust Soome Oko Pank, Läti Balti Kommertspank, Peterburi Rahvusvaheline Pank ning Saksa pangad Nord/LB ja HSH Nordbank.