- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,15%6 195,85
- DOW 300,99%44 530,45
- Nasdaq −0,87%20 192,65
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,5
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,15%6 195,85
- DOW 300,99%44 530,45
- Nasdaq −0,87%20 192,65
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduslikult terves kehas terve poliitiline vaim
Kevad toob rõõmsaid majandussõnumeid igast valdkonnast ? nüüdsel kiirel perioodil pärast NATOga ja enne Euroopa Liiduga ühinemist. Majanduslikult terves kehas lehvib poliitiliselt terve vaim.
Äripäev prognoosib, et Eesti majanduse kasvutempo ei aeglustu ka pärast 1. maid 2004, mil esialgu lõpevad murrangulised poliitilised üleminekusündmused, vaid võtab taas sisse kuue-seitsmeprotsendise kiirenduse.
Eelmine aasta lõppes Eestile 4,7%-lise majanduskasvuga, mis on rikka Euroopa mõistes kiire, kuid Läti ja Leeduga võrreldes aeglane. Ent selle aasta algusest on olnud palju edasiminekuid. Eksport kasvas lisaks jaanuari kümnele protsendile veebruaris 18% (aastases arvestuses), ja seda tugeva euro ja krooni tingimustes, mis teeb tulemuse veelgi hinnatavamaks.
Loodetavasti on lõpuks käes see aeg, mil investeeringud ? on need siis rekordilised välisinvesteeringud või kodumaised, peamiselt euronormidega kohandamiseks tehtud ? hakkavad genereerima eksporti. 1. maist on oodata eksporditurgude laienemist nii lääne kui ida suunas. Aastakümnendi kestnud diskrimineerivate Vene topelttollide ajastu saab ilmselt lõpu ja idakaubandus jätkub edaspidi normaalselt.
Kahtlemata veab hetkel majanduskasvu kaubanduslik buum: praegu näitab kompass kohalike elanike ostuaktiivsust, mis 1. mail võib mõnevõrra raugeda. Hinnatõusu kartuses varutakse suhkrut-soola, ostetakse uusi arvuteid ja hea minek on väljaspool ELi toodetud uutel autodel, mis saavad peatselt tollimaksu. Ega kaupmehed pole kadedad ka, vaid annavad omalt poolt tarbija hirmudele hoogu juurde, kuigi statistika kinnitas märtsis hoopiski kõigi aegade madalaimat inflatsiooni.
1. mail pöördub tarbimiskompass põhja, kui EList pärit turistidel avaneb võimalus ?eksportida? tunduvalt suuremaid kaubakoguseid kui seni, seega ei tarvitse kaubanduse läbimüük kohalikel varude peal elamise tõttu väheneda.
Kaubandusse tehti ikkagi 40% eelmise aasta investeeringutest ? uute kaubakeskuste ja ladude ehitamiseks. Kohalike tarbimine võib jääda siiski piiratuks, kuna laenude teenindamiseks kulub üsna palju raha, mida eest varem ostukorvi täideti. Suure hinnahüppe on teinud kinnisvara, eelkõige korterite hinnad. Tööjõu vabam liikumine tähendab ka seda, et siia tuleb töötajaid rikastest riikidest.
Näiteks asutasid välisfirmad pärast möödunud aasta euroreferendumit Eestis kokku 250 tütarettevõtet. Siia tulevatel välistöölistel on kinnisvarahindade jätkuva tõusu tingimustes soodsam osta endale eluase kui üürida. Kinnisvara omamine Eestis võib paista jumekas äriidee.
Hea elu võib lõppeda siis, kui kinnisvaralaenude aluseks olev euribor tõuseb. Meie õnneks või õnnetuseks pole Euroopa majandus aga veel nii tugev, et kannataks ära intressimäärade tõstmise. Majanduslikku aktiivsust peegeldab hästi Tallinna börs, millel pole just palju puudu 1997. aasta tipptasemetest ? oleks seal vaid rohkem aktsiaid, siis oleks portfelliinvesteeringutel suurem maht taga.
Meie optimismi allikas on tõdemus, et pole ühtki majanduslikku või sotsiaalset valdkonda, mida statistikaga hõlmata saab ja mis tagasi läheks. Vaielge meile vastu.
Autor: ÄP
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele