Riigikohus andis eelmisel nädalal menetlusloa pankrotis ASi Boliden kaebusele Eesti riigi vastu 88,8 miljoni krooni nõudes.
Nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohtu halduskolleegium jätsid Bolideni kaebuse rahuldamata. Vaidluse lätted ulatuvad aga 1996. aastasse, mil tolliamet erikonfiskeeris Bolidenilt ligi 491 tonni bensiini A-76, 513 tonni bensiini A-92 ning 5351 tonni diiselkütust. Erikonfiskeerimise aluseks oli tolliameti otsus, milles tuvastati, et Boliden oli kütuse salaja üle Eesti tollipiiri toimetanud, hoidudes tollikontrollist.
Jaanuaris 1997 tühistas Tallinna halduskohus tolliameti otsuse haldusõigusrikkumise sündmuse puudumise tõttu, mille järel algatas tolliamet kriminaalasja, leides, et Boliden oli kütust transportinud võltsitud eeldeklaratsioonide alusel. Kütus ise oli aga juba 1996. aasta suvel tollioksjonil maha müüdud ning tolliamet teenis sellega 7,9 miljonit krooni.
2001. aastal jõudis kriminaalasja uurimise enda kätte võtnud politsei järeldusele, et asi tuleb lõpetada kuriteosündmuse puudumise tõttu. Prokuratuur protestis politsei otsuse, leides, et kriminaalasi tuleks lõpetada mitte kuriteosündmuse puudumise tõttu, vaid aegumistähtaaja möödumise tõttu. Kui Boliden tahtis seejärel oma kütust (nüüd küll juba selle müügist teenitud raha) kätte saada, ütles riigiprokuratuur, et raha tagastatakse juhul, kui Boliden suudab tõendada, et just tema oli kütuse omanik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Just selle peale pöörduski Boliden kohtusse, nõudes talle tekitatud kahju hüvitamist Eesti riigi poolt. Kahjusummaks oli märgitud enam kui 88,8 miljonit krooni.Boliden ise on juba aastaid pankrotis. Äripäevale teadaolevalt ei ole toll, politsei ega ka prokuratuur siiani suutnud välja selgitada, kellele Boliden tegelikult kuulus.