Eestis jätab ettevõtja kasumi enda taskusse

?Üldiselt Eestis ei maksta kasumi pealt preemiat,? usub juhtimiskonsultatsioonifirma ASi PW Partnerid juht Peeter Võrk, kelle sõnul on selline komme läänes levinud, kuid mitte massiline. ?See pole selline tavaline tegevus, mida kõik teevad, aga ta pole ka midagi sellist, mida teeksid ainult üksikud.? Populaarsem on kasumi pealt preemia maksmine Võrgu sõnul kindlasti Ameerikas.

?Minu meelest ei ole Eestis veel jõutud selleni, et oldaks valmis firma edu töötajatega jagama,? lisas Võrk, kelle hinnangul peaks firmas kindlasti lisaks pidevale boonussüsteemile olema ka kasumi jaotamise süsteem. ?Ma ei näe põhjust, miks firma ei peaks töötajatega edu jagama, kõik rabelevad ju koos.?

Võrk ise on töötanud Kanadas, kus igal kevadel maksti personalile preemiat, mis oli seotud firma kasuminumbriga ning see motiveeris teda paremini tööd tegema. Lisaks on kasumiga seotud preemia maksmine firmaga siduv ? inimene ei ole motiveeritud jaanuaris töölt lahkuma, kui ta teab, et mais makstakse talle korralikku preemiat. Samas mais preemia kätte saades on ta juba viis kuud firmale uut kasumit teeninud.

Eesti ettevõtted toovad mitmesuguseid põhjusi, miks ettevõte edu töötajatega jagada ei taheta. Paljudes firmades on näiteks aasta läbi käigus olevad boonus- ja tulemuspalgasüsteemid ning kasumi pealt veel eraldi boonuse maksmist ei peeta vajalikuks.

ASi Toom Tekstiil juht ja suuromanik Illimar Toom ütleb, et tema ettevõttes motiveeritakse töötajaid pidevate boonustega ? kui täidad oma tükinormi ära, saad palgale natuke lisa. ?Preemiaid me maksame aasta lõpus ja need olenevad sellest, kuidas ettevõttel on momendil rahavood,? sõnas Toom, kelle firma kasum kasvas eelmisel aastal 10 miljoni krooni võrra, 31 miljonile. ?Kui teenitud kasum seisab kõik laos, siis ei saa ka preemiat maksta.?

Analoogne on lisapalgasüsteem Tallinna Kaubamajas, mille kasum kasvas eelmisel aastal 45 miljonilt 66 miljonile kroonile. Seal saavad käibe tegemisega seotud töötajad selle pealt lisatasu. Kaubamaja personalidirektori Janika Kuusiku sõnul pole nende firma lisapalgasüsteemil lage peal ? mida paremini firmal läheb, seda suuremad on lisatasud. ?Kui kogu aeg on tulemuste järgi palka makstud, siis aasta lõpus ei saa olla mingit väga suurt üllatust, et tuleks maksta preemiat juurde,? sõnas Kuusik.

Teiseks suuremaks põhjuseks, miks firma edu töötajatega mitte jagada on hirm tuleviku ees. Nii näiteks hoiab eelmisel aastal 10miljonilisest kahjumist 14 miljoni krooni suurusesse kasumisse jõudnud Epiim teenitud kasumit n-ö mustadeks päevadeks. ?Kasum on omanike oma, see on nende probleem,? ütles Epiima juht Jaanus Murakas, kelle sõnul ei lubatud kasumit töötajatega jagada, sest tooraine hinnad on kõrged. Ettevõttele pani suure põntsu jaanuaris hüppeliselt tõusnud toorpiima hind. ?Ja kui 70% kuludest on tooraine, siis see tähendab suurt muutust. Ei saa just öelda, et praegu ongi mustad päevad, lihtsalt olukord on hetkel pisut pingelisem.?

Investeeringuteks kasutas kogu kasumi AS Estonian Air, mis eelmisel aastal teenis kasumit 81 miljonit krooni, ületades 2002. aasta tulemust enam kui kahekordselt. ?Omanikud ei teinud ühtegi ettepanekut preemiat maksta,? sõnas Estonian Airi avalike suhete juht Epp Alatalu. ?Avame uusi liine ja saame uue lennuki.?

See, et Eesti ärimehed oma töötajatega kasumit ei jaga, ei tähenda siiski, nagu poleks nad kunagi selle peale mõelnud. Illimar Toomi arvates ei ole kasumi jagamine töötajatega põhimõtteliselt vale ning mõned aastad tagasi on teemat arutatud, kuid see oleks hindamise süsteemi liiga keeruliseks teinud. ?Võib juhtuda, et keegi hakkab elama kellegi najal,? ütles Toom. ?Ja siis võib juhtuda, et see, kes paremini töötab, võib hakata virisema, miks tema peaks kellelegi teisele raha teenima.?

Kokku küsitles Äripäev kaheksat eelmisel aastal olulist kasumikasvu näidanud firmat, kellest ainult kahe omanikud jagasid ka töötajatega kasumit.

Sünteetiliste autovaipade- ja tarvikute tootja AS Mistra-Autex jõudis eelmisel aastal pärast viit-kuut aastat esimest korda kasumisse. Veel 2002. aastal viis miljonit krooni kahjumit teeninud firma sai eelmisel aastal üle üheksa miljoni kasumit. Sellise tubli tulemuse eest maksis firma oma töötajatele lisapreemiat.

Ettevõtte juhi Priit Tamme sõnul on neil juba 1993. aastast olemas süsteem, et kasumi korral makstakse preemiat. Kui 90ndate esimesel poolel maksti preemiaks terve kuupalk, siis tänavu otsustati töötajaid meeles pidada 25 protsendiga. ?Toona oli ettevõte paremas seisus, kuigi kasum oli väiksem,? põhjendas Tamm, kelle sõnul ei tehta nende ettevõttes sellise preemia maksmisel vahet, kui kaua inimene on töötanud. Tänavu jaanuaris tööle asunu ilmselt siiski preemiat ei saa, kuid eelmise aasta lõpus lepingu sõlminud töötajat võidakse meeles pidada, nemad arutatakse otseste juhtidega üksipulgi läbi. ?No näiteks, et vot Villu on meil tubli poiss, tuli küll alles detsembris tööle, aga on igati tubli mees ? ei joo ja annab häid ideid. Loomulikult maksame talle sama palju kui teistele!? Samas aprillis tööle tulnud Jaan, kes teinekord ehk viina viskab, võib saada ainult 1000 krooni preemiat, toob Tamm teise hüpoteetilise näite.

Lisaks makstakse Mistra-Autexis vastavalt staa?ile enne puhkust lisatasu ning kõigile võrdselt jõulupreemiat.

Peeter Võrk, AS PW Partnerid juht:

Pigem kiputakse Eestis jagama kõigile ja natuke jõulupreemiat, mis ei ole seotud aastatulemusega. Ei olda valmis jagama firma edu töötajatega. Juhid arvavad, et reatöötaja ei saa mõjutada firma tulemust.

Meie äriajalugu on lühike, selline suhtumine pole jõudnud muutuda, firmad ei ole veel piisavalt tugevad. Seni on kindlasti probleemiks ka see, et väikestes firmades pole midagi jagada. Pigem peetakse tähtsaks kasumi investeerimist firma arengusse.

Samas firmad, kes on asju enam-vähem õigesti teinud, võiksid sealmaal juba olla, et maksavad töötajatele hea kasumi korral preemiat. Pidev boonussüsteem peab niikuinii olema, kasumi jagamine on selle tipp, mida boonussüsteem ei tohiks välistada.

Boonussüsteemi sissekirjutamine ei pea olema juriidiliselt siduv, kuid inimene peaks teadma, et üldiselt teeme siin firmas nii. Ja kui ei maksta, siis tuleks seda põhjendada.

Kui sa saad boonust ainult selle eest, mida ise teed, siis oled rabeled üksi, aga kui saad boonust ka selle eest, kuidas läheb sinu naabril, tekib meeskonnatunne.