Kevadel püüa õnge otsa kliendi asemel päris kala

Kevad, teadagi, ei pane mahlu liikuma üksnes puudes ja põõsastes, vaid ka inimeses. Ürgsed tungid poevad otstarbekuse ja mõistuspärasuse kooriku alt välja, teiste seas ka kalastustung, ning hinge trügib himu saada konksu otsa mitte üksnes tulus klient, vaid lausa päris kala. Oma käega, ise.

Varustust üle vaadates kontrolligem, kas spinningurull töötab nagu vaja ? see võib vajada hooldamist või lausa väljavahetamist, et meid veekogul ebameeldiv üllatus ei tabaks. Kaaluge ka tamiili vahetamist, kui see on rullil olnud juba paar aastat, isegi kui talve elas üle, on soojas paigas ning valguse käes selle kvaliteet kahtlane. Puhastage landid, teritage konksud, veenduge, et vedrurõngad, pöörlad jms pole läbi roostetanud. Pange korraks ka ritv kokku ? kui see jäi sügisel puhtaks pesemata, on praegu viimane aeg seda teha. Erilist tähelepanu pöörake jätkukohtadele ? hõõruge need nt küünlavahaga kokku. Ja siis kalale.

Kevadel on merest võimalik püüda lõhet ja meriforelli. Need kalad tulevad sellel ajal üsna madalasse vette, päris randa, ja neid saab lantida nii paadist kui ka pikkade säärikute või kalastuspükstega vees kahlates. Püügipaigaks tasub valida selline lahesopp, kuhu hoovused ja tuul kannavad soojemat vett ? reeglina on see niisugune rand, kuhu tuul puhub mere poolt. Kahlamise puhul jälgige, et liiguksite kividel vaikselt, igasugused kolksatused kanduvad vees edasi imehästi ja kalad ujuvad neid kuuldes kaugemale. Lantide seast tasuks vast eelistada kitsaid, piklikke metalllante, mis meenutavad kilu, räime või tobiast. Värvid võiksid olla jahedamad, sinise külmad toonid jms.

1. maist saab merel ja Võrtsjärvel, 11. maist sisevetel (Peipsil 16. maist) läbi haugipüügi keeluaeg. Kudenud haug on näljane ja neelab toitu aplalt, mistap seda aega kutsutakse ka neeluajaks või lihtsalt neeluks. Neeluaeg ei alga siiski kohe pärast kudemist, vaid nii 7?12 päeva pärast, kui haug on soojätkamise suurest vaevast juba toibunud. Kevadine neeluaeg kestab 2?3 nädalat, ent võib läbi saada ka mõne päevaga.

Ka haugi jahtides tasub kevadel silmas pidada esmajoones neid paiku, seda kallast, kus vesi on soojem ? siia tulevad toituma pisikalad ja neid jahtiv haug. Haug võib viibida ka üsna madalas vees oma kudemispaikade läheduses: pisikalad tulevad siia haugimarja nosima, haug aga vitsutab neid.

Landivaliku osas on väga raske midagi soovitada, kõik sõltub püügipaigast. Haugil on väga tugev haaramisrefleks ja neeluajal kahmab ta peaaegu kõike, mis talle lähedusse satub ja saaki meenutab ? vetehunti on sel ajal püütud ka võtmehoidja ja puutükiga, millele konksud külge pandud. Seepärast võivad võrdselt hästi toimida nii võnklandid, vabinalandid, lipplandid kui ka võdiklandid. Kevadise haugipüügi muudab mugavamaks ka see, et veetaimed ei ole veel suureks kasvanud ning landiga saab läbi kammida ka neid paiku, kus suvel ja sügisel on paks ?padrik?.

Kui reeglina varitseb haug mööda ujuvat saaki, siis neeluajal tuleb ette sedagi, et haug ajab kalaparvi taga laiemal alal, pikemalt.

Mai lõpus või juuni alguses koeb viidikas ja sellel ajal unustab ta igasuguse ettevaatlikkuse. Veepinnal käib viidikatrall, haugidel on aga söömapidu. Kui niisugusel ajal ?kaetud laua? äärde satute, võib sealt üsna hõlpsasti mõne purika ka oma toidulaua jaoks noppida. Ent ka kevadel võib ette tulla, et püüdja ootusi pettes haug lihtsalt ei võta lanti. Siin võib olla põhjuseks see, et haugid on end suurepärastes toitumistingimustes juba kõriauguni täis puginud ? nii täis, et isegi haaramisrefleks ei toimu enam. Vahel toovad kalamehed mittevõtmise põhjenduseks selle, et haug vahetab hambaid.

Ideaalseks võib pidada hämust, sombust ilma, mil taevaserval varitsevad küll pilved, aga vihma ei saja, tuult ja lainet on ka natukene või tsipa rohkemgi. Haug võtab sellise ilmaga varavalgest kuni hilisõhtuni ja eelistab heledaid, läikivaid lante. Ent ega ilm kala püüa, ikka kalamees

Kalastusturism sobib eelkõige algajatele, kellele on varahommikul paadiga kas merele või järvele minek võõras.

Kalastusturismi mõiste alla mahub tegelikult kolm erinevat asja.

Kõige laiemalt on tuntud tiigikalastus, s.o vikerforelli või karpkala tasuline püüdmine tiikidest, kuhu kalu paksult sisse toodud. Andunud kalamehele ei paku kala tiigist tabamine kaugeltki sama elamust mis püük merest, järvest või jõest, kuid seltskondliku üritusena, koos perekonna või sõpradega hõlbus-mõnusaks ajaveetmiseks sobib tiigipüük kenasti.

Kalastusreisid Ahvenamaale, Turu saarestikku, Norrasse või Karjalasse on viimastel aastatel päris kõva vungi sisse saanud. Niisuguse reisi eeliseks on see, et korraga saab pikemalt aja maha võtta ja ka korralikult ?käe kalaseks?, kui korraldajad on vaid enam-vähem tasemel ja ilmad lausa ei nöögi. Luksuse ja täisteenindusega niisugustel reisidel arvestada ei maksa ? selle peavad korvama kalameeste seltskond ja püügielamused. On olemas oht, et punti satub mõni pirtsutaja või laaberdaja, kes teiste tuju rikub, ent on ka võimalus leida uusi tuttavaid ja sõpru. Sedasorti kalastusreisidel on üsna palju püsikäijaid, mehi, kes kordavad sama reisi juba kolmandat-neljandat aastat ? tõsiasi, mis kõneleb reiside elamuslikkusest.

Kõige tagasihoidlikumalt on seni välja arenenud Eesti-sisene kalastusturism, kui me just ei topi turismi mõiste alla seda, et kalastajad kalal käivad, vahel mõnes paslikus paigas raha eest ööbivad või tasu eest paati laenutavad. Turismipakette, tooteid õieti veel ei ole. Tean küll, et tartlastel on kavas käima lükata kalastusreis Emajõel, mis sisaldaks paati, majutuspaiku ja kalajäägrit. Üht-teist olen kuulnud ka paketikavadest Pärnu lahe ääres ja Peipsil. Asja edenemine eeldab, et kokku saaksid kalamehehing ja ärivaim, aga see polegi nii hõlbus, sest need kaks asja võivad ka ühes inimeses olla korraga olemas ja ometigi lahus.

Kevad on kalastamiseks magusaim aeg, toimugu see siis Ahvenamaal, Ahja jõel või Abja-Paluoja järvel, turistina või organiseerimata üksikkalastajana. Ärge seda aega maha magage! Miski ei õigusta kalale minemata jätmist. Vaadake oma hinge sügavusse ja pange asjad õigesse tähtsusjärjekorda. Tegite ära? Siis saate aru, et töö, karjäär, abikaasa, pangalaen, ikka veel vahetamata talverehvid jpms on kõik üsna nirud ettekäänded oma ürgse kalastustungi pärssimiseks.

Autor: Vladislav Kor?ets