Tollireeglid ja käibearvestus uut moodi

Kauba väljavedu Soome ei hakata enam tollis deklareerima ega käsitlema kauba ekspordina, ütles maksu- ja tolliameti nõunik Sirje Pulk. Tollis deklareeritakse edaspidi vaid kaupa, mis liigub üle Euroopa Liidu piiri, näiteks kaubavedu Venemaale.

Eksport ja import on uue seaduse tähenduses vaid kauba väljavedu väljapoole ühendust ning kauba sissevedu ühendusevälistest riikidest. Nende kaupade osas, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ELi liikmesriigis või liituvas riigis enne 1. maid lõpetatud, tuleb kauba sissetoomisel lähtuda enne 1. maid kehtivast käibemaksuseadusest (KMS) ning tasuda seega ka impordi käibemaks, ütles Pulk.

Kauba võõrandamist teise liikmesriigi käibemaksukohustuslastele hakatakse käsitlema kauba ühendusesisese käibena ning maksustatakse ka edaspidi määraga 0%.

Ühendusesisese kauba käibe puhul peab kauba müüja arvele märkima ostja käibemaksukohustuslase numbri ning viite seaduse või direktiivi sättele, mille kohaselt kaup maksustatakse ostja riigis.

Kui kauba eest esitatakse arve teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele ja müüja käive on 0% määraga või maksuvaba, tuleb arvel viidata selle aluseks olevale 6. direktiivi sättele, samuti viide ostja kohustusele arvestada käibemaks, ütles Ernst & Young Balticu maksu- ja juriidilise osakonna juhataja Tõnis Jakob.

Jakobi sõnul on viitel 0% määra rakendamiseks soovitav lühidalt märkida põhjus ja lisaks 6. direktiivi artikli number. Uus KMS ega 6. direktiiv ei kirjuta ette täpset vastava viite teksti.

?Seega müüjad peaks müügiarved disainima selliselt, et nad oleks rahul, kui nad ise sellise arve saavad,? soovitas Jakob.

Kauba müüja peab tõendama kauba toimetamist teise liikmesriiki dokumentidega, milleks võivad olla näiteks kaubaveo saatedokumendid.

Erinevuseks kauba ekspordiga on asjaolu, et ostja peab olema oma liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Käibemaksukohustuslase numbri kehtivust saab kontrollida maksu- ja tolliameti kodulehelt internetis, samuti saab seda küsida maksuhaldurilt telefoni, e-posti ning kirja teel.

Kui kaupa müüakse isikule, kes ei ole käibemaksukohustuslane või kui kauba müüja ei ole veendunud, et kaup viiakse teise liikmesriiki, tuleb käibemaks tasuda üldise korra kohaselt sarnaselt siseriikliku käibega, kinnitas Pulk.

Kauba ühendusesisene käive deklareeritakse igakuiselt käibedeklaratsioonil lahtrites 3 ehk 0% määraga käive ning 3.1 ehk kauba ühendusesisene käive ning lisaks käibedeklaratsioonile tuleb hakata esitama ka kauba ühendusesisese käibe aruannet.

Kauba ühendusesisesel käibearuandel tuleb näidata tehingute maksumused kauba ostjate lõikes, tuues ära ostja käibemaksukohustuslase numbri ning kauba maksustatava väärtuse. Kauba ühendusesisese käibe aruanne tuleb esitada kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega esimene kauba ühendusesisese käibe aruanne tuleb esitada 20. juuliks.

Nimetatud aruanne esitatakse vaid juhul, kui perioodil on olnud kauba ühendusesisest käivet.

Kauba ühendusesisese käibe aruandel deklareeritakse vaid kaupade müüki, teenuste müüki teise liikmesriigi maksukohustuslasele selles aruandes ei kajastata.

Tolli mõttes läheb elu kergemaks, kuid raamatupidaja väriseb käibemaksu arvestuse juures, ütles Örnplasti tegevdirektor Peeter Pappel.

?Aga ta on tubli, küllap ta saab aru, kuidas need asjad käima hakkavad,? märkis Pappel.

?Meil toimus kaks-kolm korda nädalas oma mahutite eksport ning viis kuni kümme korda nädalas materjali import ELi riikidest, siis nüüd läheb oluliselt kergemaks. Minu töö lihtsustub ja kogu tööprotsess muutub kiiremaks,? lisas ta.