Sel suvel kerkib Eesti taevasse mehitamata luurelennuk, mille on valmistanud kodumaised relvatootjad firmast Eli Military Simulations.
Kui siiani on eestimaised relvasepad keskendunud simulatsioonisüsteemidele, mis võimaldavad harjutada kallist laskemoona kulutamata, siis nüüd teeb firma esimese sammu tõelise kõrgtehnoloogilise sõjatehnika suunas, kirjutab Eesti Päevaleht.
Mehitamata lennuk pole küll taevane tapariist, vaid vaatlus- ja luureseade. Eesti meeste lennuk on kolmemeetrise tiivaulatusega, kõigest kümnekilone, elektroonikat täis korpusega vaatlusvahend. Pardal on tal sensorid, infrapunakaamerad, mis edastavad pilti juhtimiskeskusse.
Oma pisikesest kogust hoolimata suudab selline masin tegutseda kümnete kilomeetrite raadiuses, kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Vajaliku väleduse annab talle mudellennuki diiselmootor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Kui ta on umbes kilomeetri kõrgusel ja mitmekümne kilomeetri kaugusel, siis see kindlasti parandab tublisti Eesti kaitseväe informeeritust nii õppuste käigus kui ka lahinguolukorras,? ütles Eli tegevdirektor Tõnu Vaher. ?Infokogumist ja tulejuhtimist saab teha õhust ilma piloodita.?
Lennuk ei täida üksnes sõjalisi eesmärke, selle infrapunakaamerate abil saab otsida ka metsa eksinud või merre kadunud inimesi ? kõike, mis eraldab soojust.
Eli lennuk on oma väheldase kogu poolest maailmas mõneti ainulaadne. ?Asi on selles, et enamik mehitamata lennukeid, mis maailmas tänapäeval ringi lendavad, kaaluvad umbes kakssada kuni viissada kilo,? seletas Vaher. Nende lennuk on seega ülejäänud vaatluslennukite kõrval kääbus. Väiksusel on selged eelised ? esiteks, pool kilomeetrit eemalt on lennuk pea nähtamatu, teiseks, kui lennumasin kõrgustest õnnetult alla peaks sadama, on see allolijaile vähem ohtlik.