Jäätmeseadus teeb valdadest prügimajanduse korraldajad

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul toob uus jäätmeseadus kaasa korraldatud olmejäätmeveo üldise kohustusena üle 1500 elanikuga omavalitsuste tiheasustusaladel. Mujal on see soovitav, kuid mitte kohustus. Jäätmevedu peab olema korraldatud hiljemalt 2005. aasta alguseks.

Siiski peab Eek oluliseks ära märkida, et korraldatud jäätmevedu oli selge põhimõte ka senikehtinud jäätmeseaduses (N 14, 15), kuid praktikas ei ole seda seni laiemalt rakendatud.

"Seega ei too uus seadus korraldatud jäätmeveo osas kaasa täiesti uusi nõudeid, vaid püüab kehtiva seaduse täitmata põhimõtteid selgema regulatsiooni kaudu täita," selgitab Eek.

Teine suurem muudatus on kindlasti tootja vastutuse põhimõtte kehtestamine nn probleemtoodetele. See omakorda tähendab vastavate toodete tootjatele, kellena käsitletakse nii valmistajaid kui ka maaletoojaid-müüjaid, kohustust korraldada sellistest toodetest tekkivate jäätmete käitlemine ja katta selle kulud - jäätme valdaja ehk tarbija peab saama üldjuhul sellise jäätme ära anda tasuta.

"Praktikas tähendab see tootjavastutuse organisatsioonide moodustamise kiiret vajadust ja nende kaudu ühiselt tootjate kohustuse täitmist. Siiani on see protsess aga väga tagasihoidlik," nendib Eek.

Paljud ettevõtjate ja eraisikute õlul lasuvad jäätmemajandusega seonduvad kohustused tulenevad seni kehtinud 1998. aasta seadusest. Uusi ülesandeid ei olegi Eeki sõnul väga palju. "Peamine on kontrollitud jäätmekäitlus - kõik toimingud peavad olema kooskõlas õigusaktidega, sh kohaliku omavalitsuse jäätme-eeskirjaga," märgib Eek. "Viimasest peavad tulenema ka täpsemad nõuded jäätmete liigiti kogumiseks ja muud käitlemisnõuded. Teatad jäätmealaste tegevuste juures piisab ka ettevõtte registreerimisest jäätmekäitlejana lihtsustatud korras."

Peeter Eek lisab, et probleemtoodete osas on tootjal kohustus sellistest toodetest tekkinud jäätmed kokku koguda ja nõuetekohaselt käidelda, samuti katta üldjuhul sellega seotud kulud.