Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubandusvolinik: kaotame põllumajanduse eksporditoetused

    Ettepanek leidis positiivset vastuvõttu USA-lt, kellele see otseselt oli mõeldud, ja süüdistusi Prantsusmaalt, kelle väitel on volinik selgelt ületanud oma volitusi.
    Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha vooru läbirääkimised on tõsises ummikus. Peamisteks komistuskivideks on olnud põllumajanduskaubandus ja selle eksporditoetused ning nn Singapuri teemad, mis puudutavad investeeringuid, konkurentsi ja riigihangete läbipaistvust.
    Et selle aasta novembris saavad täis praeguse Euroopa Komisjoni (EK) volitused ning aasta lõpul on ka USA valimised, siis oli arvata, et kumbki neist ei julge ummikseisust pääsemiseks midagi otsustavat ette võtta ja läbirääkimisaasta jookseb lihtsalt tühja. Seetõttu oligi Lamy ettepanek, mille ta esitas koos EK põllumajandusvoliniku Franz Fischleriga, üllatus.
    Ühtede arvates ei olnudki see mõeldud mitte niivõrd läbiminekuks, kuivõrd kõneluste elavdamiseks.
    EK volinikud ütlesid, et EL on valmis põllumajandustoetused lõpetama, kui teised rikkad riigid toimivad samuti ja kui muudes põllumajandusküsimustes leitakse vastuvõetavad lahendused.
    Eelkõige peab EL silmas USAd, kes maksab mitmesuguseid subsiidiume, mida ametlikult ei käsitata eksporditoetustena. Samuti suuri põllumajandustoodete eksportijaid Austraaliat, Uus-Meremaad ja Kanadat.
    USA kaubandusläbirääkimiste juht Robert Zoellick reageeris kiirelt ja kiitis ELi konstruktiivsele seisukohale asumise eest. Ta kinnitas, et USA on valmis kaotama eksporditoetustena käsitatavad subsiidiumid.
    EL on seni maksnud aastas eksporditoetusteks umbes 47 miljardit krooni, millega on toetatud suhkru, piimatoodete ja loomaliha väljavedu. Osa asjatundjaid arvab, et kui subsiidiumide maksmine lõpeks, jääks suur osa neist ELi siseturule, mis suurendaks pakkumist ja alandaks hindu.
    EL on põllumajandustoodete eksporditoetusi vähendanud kümne aastaga kahe kolmandiku võrra. Samuti impordib ta kõige vaesematest riikidest põllumajandussaadusi tollivabalt, mida USA näiteks ei tee.
    Pascal Lamy ettepanek, millest ELi liikmesriigid said teada tagantjärele, kõigile loomulikult ei meeldinud.
    Kõige häälekamalt võttis sõna Prantsusmaa põllumajandusminister Herve Gaymard, kes ütles: ?Olen igati vastu volinike kirjas esitatud seisukohale, mis ületab nende läbirääkimismandaati ja on taktikaliselt väga ohtlik.?
    Pascal Lamy ei olnud sellega päri. ?Olen pidanud sel teemal läbirääkimisi viis aastat. Meil on olemas liikmesriikide ministrite nõukogu mandaat ja me ei kavatse toppama jääda,? ütles ta.
    Taunivale seisukohale asusid ka Euroopa põllumajanduslobiorganisatsioonid COPA ja COGECA. Nende presidendid Peter Gaemekle ja Eduardo Baamonde ütlesid EK volinikele saadetud kirjas: ?Vaatamata sellele, et komisjoni varasemad järeleandmised pole kaubanduspartneritelt vastust leidnud, on nüüd tehtud põllumajanduse vallas uus mööndus, mis ei taga midagi vastutasuks.?
    ?Kindlasti tähendaks Lamy ettepaneku läbiminek ELi põllumajanduspoliitika kardinaalset muutust ning aitaks siseturul hindu alandada,? ütles Eesti põllumajandusministeeriumi kaubandusosakonna büroojuhataja Ene Maadvere. Näiteks mida kiiremini suhkru tollid ja eksporditoetused kaoksid, seda kasulikum Eestile.
    Piima osas, kus Eestis on ainukesena ekspordipotentsiaali, aitaksid jälle eksporditoetused, kui need Eestile laienevad, põllumeeste sissetulekuid suurendada, lisas Maadvere.
    Soomlaste esialgse hinnangu kohaselt tähendaks eksporditoetuste süsteemist loobumine, et piimatoodete eksportijate kaotuseks kujuneks umbes 780 miljonit krooni.
    ELi algava põllumajandusreformi käigus on juba otsustatud alates juulist vähendada piima eksporditoetust neljandiku ja piimapulbri toetust 15% võrra.
    Valio ekspordidirektori Veijo Meriläineni arvestuse kohaselt jääks firmal seega kolme aastaga saamata ca 470 miljonit krooni. Põhiliselt puudutab see eksporti Venemaale.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.