Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus sunnib poole kasumist dividendiks jagama

    Justiitsministeerium kavandab äriseadustiku muudatust, mille kohaselt peab aktsiaselts iga aasta poole oma kasumist maksma dividendideks. Sellest sättest saaks mööda minna vaid juhul, kui kaks kolmandikku või kolm neljandikku aktsionäridest ei ole nõus kasumit dividendideks jagama.
    Äripäeva toimetus ei toeta niisugust äriseadustiku muudatust.
    Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volensi sõnul kaitseks kõnealune muudatus väikeaktsionäre. Samal arvamusel on investeerimispanga LHV üks omanikke Rain Lõhmus. Volensi meelest on dividendide jagamise kohustus ka kasulik Eesti majandusele üldiselt, kuna innustaks väikeaktsionäre investeerima.
    Toimetus on vastupidisel arvamusel ? kõnealuse muudatuse viimine äriseadustikku oleks lühinägelik samm. Esiteks lööks selline otsus meie ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja vähendaks välisinvesteeringuid.
    Välisinvestorid ei pruugi siia tulla, kui nad teavad, et hoolimata sellest, et neile kuulub ettevõttest 51 protsenti, sõltub kasumijaotus ülejäänud 49 protsendi aktsionäride soovist. Dividendide sundväljastamine annab osale aktsionäridele suuremad õigused võrreldes nende osalusega.
    Lõpuks hakkab see kahandama investorite ringi, kuna suuromanikule ei piisa enam 51 protsendist, vaid otsustamiseks on vajalik 75 protsenti ettevõttest. Samuti teeb seadusemuudatus põhjendamatut vahet aktsiaseltsidel ja osaühingutel, millega võivad kaasneda esinduslikuma ettevõtlusvormi, aktsiaseltsi ümbervormistamised osaühinguks.
    Teiseks väheneks ettevõtete investeerimisvõime. Muudatus tähendaks ettevõtte kapitalistruktuuri nõrgendamist. Et teha vajalikke investeeringuid, tuleb raha laenata isegi siis, kui ettevõttel enne dividende oleks raha jätkunud.
    Kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul peavad aga selle valiku ? investeerida kasumist või laenurahast ? saama teha aktsionärid. ?See säte piirab vägagi aktsionäride otsustamisõigust,? toonitab Teder tänases Äripäevas.
    Kolmandaks toob kasumi sundjagamine kaasa maksukoormuse tõusu. Ettevõtted on sunnitud dividende ning nendelt ka tulumaksu maksma.
    ?Sisuliselt tähendaks see samm taganemist senisest investeeringute tulumaksust vabastamise poliitikast,? taunib Estonian Airi juhatuse esimees Erki Urva kavandatavat seadusemuudatust.
    Mööndustega on Äripäev nõus seadusemuudatuse koostajatega vaid ühes ? väikeaktsionärid vajavad paremat kaitset. Eriti, kui meenutame juhtumeid, mil suuromanik ei investeerinud enam ettevõttesse, kuid ei maksnud ka dividende, vaid võttis ise raha välja, näiteks konsultatsioonitasuna või laenuna.
    Seadusemuudatus kaitseks väikeaktsionäre suuromanike sellise tegevuse eest paremini. Samal ajal on väikeaktsionäridel võimalik oma mõjujõudu aktsiaseltsis suurendada teisel moel ? aktsiate juurdeostmisega.
    Ei maksa alahinnata võimalust, et sellise sätte lisamisel äriseadustikku algab taas kasumi varjamine. See jätaks ju samuti väikeaktsionäri dividendist ilma.
    Toimetuse meelest ei ole Eesti veel nii ?valmis? investeeritud, et riik peaks hakkama pidureid peale tõmbama.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.