- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus sunnib poole kasumist dividendiks jagama
Justiitsministeerium kavandab äriseadustiku muudatust, mille kohaselt peab aktsiaselts iga aasta poole oma kasumist maksma dividendideks. Sellest sättest saaks mööda minna vaid juhul, kui kaks kolmandikku või kolm neljandikku aktsionäridest ei ole nõus kasumit dividendideks jagama.
Äripäeva toimetus ei toeta niisugust äriseadustiku muudatust.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volensi sõnul kaitseks kõnealune muudatus väikeaktsionäre. Samal arvamusel on investeerimispanga LHV üks omanikke Rain Lõhmus. Volensi meelest on dividendide jagamise kohustus ka kasulik Eesti majandusele üldiselt, kuna innustaks väikeaktsionäre investeerima.
Toimetus on vastupidisel arvamusel ? kõnealuse muudatuse viimine äriseadustikku oleks lühinägelik samm. Esiteks lööks selline otsus meie ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja vähendaks välisinvesteeringuid.
Välisinvestorid ei pruugi siia tulla, kui nad teavad, et hoolimata sellest, et neile kuulub ettevõttest 51 protsenti, sõltub kasumijaotus ülejäänud 49 protsendi aktsionäride soovist. Dividendide sundväljastamine annab osale aktsionäridele suuremad õigused võrreldes nende osalusega.
Lõpuks hakkab see kahandama investorite ringi, kuna suuromanikule ei piisa enam 51 protsendist, vaid otsustamiseks on vajalik 75 protsenti ettevõttest. Samuti teeb seadusemuudatus põhjendamatut vahet aktsiaseltsidel ja osaühingutel, millega võivad kaasneda esinduslikuma ettevõtlusvormi, aktsiaseltsi ümbervormistamised osaühinguks.
Teiseks väheneks ettevõtete investeerimisvõime. Muudatus tähendaks ettevõtte kapitalistruktuuri nõrgendamist. Et teha vajalikke investeeringuid, tuleb raha laenata isegi siis, kui ettevõttel enne dividende oleks raha jätkunud.
Kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul peavad aga selle valiku ? investeerida kasumist või laenurahast ? saama teha aktsionärid. ?See säte piirab vägagi aktsionäride otsustamisõigust,? toonitab Teder tänases Äripäevas.
Kolmandaks toob kasumi sundjagamine kaasa maksukoormuse tõusu. Ettevõtted on sunnitud dividende ning nendelt ka tulumaksu maksma.
?Sisuliselt tähendaks see samm taganemist senisest investeeringute tulumaksust vabastamise poliitikast,? taunib Estonian Airi juhatuse esimees Erki Urva kavandatavat seadusemuudatust.
Mööndustega on Äripäev nõus seadusemuudatuse koostajatega vaid ühes ? väikeaktsionärid vajavad paremat kaitset. Eriti, kui meenutame juhtumeid, mil suuromanik ei investeerinud enam ettevõttesse, kuid ei maksnud ka dividende, vaid võttis ise raha välja, näiteks konsultatsioonitasuna või laenuna.
Hetkel kuum
Seadusemuudatus kaitseks väikeaktsionäre suuromanike sellise tegevuse eest paremini. Samal ajal on väikeaktsionäridel võimalik oma mõjujõudu aktsiaseltsis suurendada teisel moel ? aktsiate juurdeostmisega.
Ei maksa alahinnata võimalust, et sellise sätte lisamisel äriseadustikku algab taas kasumi varjamine. See jätaks ju samuti väikeaktsionäri dividendist ilma.
Toimetuse meelest ei ole Eesti veel nii ?valmis? investeeritud, et riik peaks hakkama pidureid peale tõmbama.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele