Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riskifondi loomine takerdumas vastuoludesse

    Vastuolu kahe konkureeriva fondi-idee vahel saavutas kulminatsiooni möödunud kolmapäeval, kui Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) nõukogu liikmed Vahur Kraft ja Jaak Aaviksoo läksid oma ideed tutvustama peaminister Juhan Partsile ja tema arendusnõunikule Raul Malmsteinile. Viimased aga jäid SAKi plaani suhtes skeptiliseks.
    ?See, et peaministriga kohtumine lõppes riiuga, on üle pingutatud,? ütles kohtumisel viibinud Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. ?Peaminister ei pidanud meie ideed küpseks,? märkis ta diplomaatiliselt, tuues välja, et Parts pidas problemaatiliseks rahastamisskeemi, mis hammustaks riigilt liiga suure tüki.
    Nii Vahur Kraft kui ka Juhan Parts ei soovinud anda plaanitava fondi teemal kommentaare.
    Kolmapäevane kohtumine oli seotud reedel toimunud nn saja targa kogunemisega Teaduste Akadeemia saalis, kus SAK andis riigikogu esinaisele Ene Ergmale üle Eesti Arengufondi ehk riskikapitalifondi plaani. Eesti Panga, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Hansapanga asutatud SAKi kõrval ajab fondiideed valitsus, kes on loonud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töörühma, mida juhib idee peamine generaator Raul Malmstein.
    Mõlema riikliku riskikapitalifondi eesmärk on riiklike investeeringutega soodustada innovatiivsete ettevõtete arengut, mis omakorda tagab Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.
    Suurim erinevus kahe konkureeriva idee tegevuspõhimõtetes on rahastamisskeemid. Valitsus soovib fondi põhikapitaliks 500 miljonit krooni, mille investeerib viie aasta jooksul, SAK aga tahab fondi põhikapitaliks 2?4 miljardit krooni, soovides investeerida vaid selle tootluse, hinnanguliselt 150?200 miljonit krooni aastas. Mõlemad pooled sirutavad fondi kapitalivajaduses käe riigi stabiliseerimisfondi järele, mille turuväärtus on praegu 4,6 miljardit krooni.
    SAKi juht Meelik Kattago ütles, et valitsuse aetav riskikapitalifond ei aita Eesti arengut. ?Raul Malmstein arvab, et on vaja luua fond, rumala raha fond, mis hakkab oma põhikapitali kasutama,? märkis ta. Tema sõnul kasutaks SAK kogemustega Soome Sitra vettpidavat mudelit.
    Raul Malmstein sõnas, et tema kahte ideed väga konkureerivaks ei pea, kui just ?SAK ei soovi Eesti Panga kasumit kapitaliks kasutada?. Malmsteini sõnul ei pea ta riigi esindajana SAKi ideed riigimehelikuks lähenemiseks. ?See nägemus eeldab riigilt väga suurt panustamist, mis Eesti mõistes on pretsedenditu rahaeraldus,? põhjendas ta.
    Malmsteini sõnul on SAKil ambitsioon riskikapitalifond luua seepärast, et see tähendab organisatsioonile elu või surma. Meelik Kattago kinnitas, et SAKi nõukogu võttis sügisel vastu otsuse, et riskikapitalifond saab selle loomisest asutuse põhitegevusalaks.
    Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töörühm kavatseb riskikapitalifondi ideed presenteerida juuni alguses valitsusele, siis SAK on valinud sihtgrupiks Riigikogu. Meelik Kattago on oma ideed käinud tutvustamas kõigis fraktsioonides, lisaks käis Riigikogu majanduskomisjon Soomes Sitras ning juulikuus on kavas Riigikogu liikmete väljasõiduistung, kus on plaanis vaid fondi idee arutamine. Lõppeesmärgiks on, et sügisel võiks keegi Riigikogu liige algatada sellekohase seaduseelnõu.
    Majandusministeeriumi riskikapitali töögrupi liige, MicroLinki juhi Allan Martinsoni hinnangul on jõutud kahe idee arendamisega punkti, kus tuleb ühise laua istuda ja konsensus saavutada. ?Pole midagi halba selles, et on kaks konkureerivat kontseptsiooni. Aga juhul, kui läheb tegemiseks, peab kahest vastandlikust nägemusest valima ühe.?
    Nokia vanema asepresidendi ja tehnoloogianõuniku Yrjö Neuvo sõnul on riskikapitalifondi loomine hea idee, sest kui firma alustab, on tal väga raske toetust saada.
    ?Sellise fondi kasulikkuses pole kahtlust, ta on hästi funktsioneeriva ühiskonna üks osa,? märkis ta. Soomes on tema sõnul mänginud riskikapitalifondid palju aastaid tähtsat rolli. ?Nad on aidanud potentsiaali ja hea äriplaaniga, kuid vähese stardirahaga firmadel kasvada,? märkis Neuvo. Märkides, et Soomes on mitu riskikapitalifondi, toonitas Neuvo, et nad on keskendunud eri valdkondade firmade aitamisele ja nii on see tema sõnul ka õige.
    Tuntud Soome tehnoloogiaprofessor Neuvo lisas, et Soome iseseisev avalik-õiguslik Sitra fond sai kuulsaks ja jalad alla just tänu Nokia kiirele tehnoloogilisele arengule 1990. aastate alguses, sest ka Sitra fondil oli Nokia aktsiaid.
    ?Sitra sai rikkaks tänu Nokia aktsiale,? ütles Neuvo, kellel isiklikult on samuti Nokia aktsiaid, kui palju täpselt, ei osanud professor öelda.
    Tallina Tehnikaülikoolis oli Neuvol eile kavas uurida, kui kõrgel tasemel on Eesti tehnoloogiauuringud. ?Mine tea, võib-olla saab teie teadurite oskusi ka Nokia tehnoloogia arengul ära kasutada,? märkis Neuvo. Tema andmetel töötab Nokia kontsernis inimesi rohkem kui 60 maailma riigist, nende seas on ka hiinlasi, hindusid ja lõuna-aafriklasi. Kui palju eestlasi Nokias töötab, Neuvo öelda ei osanud.
    Tehnoloogia arengusse investeerib Nokia kogu käibest igal aastal enam kui kümnendiku. Tema sõnul on iga kolmas Nokia töötaja seotud kontserni tehnoloogilise arenguga.
    Neuvo lisas, et tema vanaisa vend Kalle Väisälä oli eestikeelse Tartu Ülikooli esimene matemaatikaprofessor.
    Professor Neuvo liitus Nokiaga 1993. aastal. Ta on välja õpetanud 30 doktorikraadiga teadlast, kellest enamik töötab Nokia kontserni heaks. Tema nimel on registreeritud 31 patenti.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.