• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,39
  • 25.05.04, 10:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Statistikaamet: I kvartalis töötus vähenes

Tänavu I kvartalis oli töötuse määr 10,1%, mis on väiksem kui aasta tagasi samal ajal, siis oli töötuse määr 10,6%, teatas statistikaamet.
Tööjõu-uuringu andmetel oli 2004. aasta I kvartalis 15?74-aastasi tööga hõivatuid 589 000, töötuid 66 000 ja mitteaktiivseid (heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse, õppijad, kodused, pensionärid jm) 392 000.
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes hõivatute arv suurenes, töötute ja mitteaktiivsete arv vähenes.
Töötuse määr oli kõrgeim Kirde-Eestis (20,6%), teistes piirkondades üle kahe korra madalam (alla 10%). Töötuse määr oli madalaim Lõuna-Eestis ja võrreldes 2003. aasta I kvartaliga vähenes selles piirkonnas kõige rohkem (11,2%-lt 7,9%-le). Töötuse määr vähenes ka Põhja-Eestis (9,5%-lt 8,8%-le).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tööhõive suurenes kõigis piirkondades peale Kirde-Eesti. Kirde-Eestis jäi hõivatute arv samaks, teistes piirkondades kasvas 2?3%.
Kuigi tööhõive kasvas või jäi samaks kõigis piirkondades, vähenes töötus vaid Põhja- ja Lõuna-Eestis. Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis töötuse määr kasvas. See tulenes rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasvust. Kui 2001. ja 2002. aastal kasvas tööhõive töötuse vähenemise arvel, siis alates 2003. aastast on hõive kasvanud põhiliselt mitteaktiivsuse vähenemise arvel. 2004. aasta I kvartalis oli töötuid vaid 2000 vähem, mitteaktiivseid aga 10 000 vähem kui aasta varem samal ajal. Vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete, pensioniealiste mitteaktiivsete ja heitunute arv.
Alates 2001. aastast on tööhõive igal aastal 1?1,5% suurenenud. 2004. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes suurenes hõivatute arv 12 000 võrra (2,2%), 2001. aasta I kvartaliga võrreldes 25 000 võrra (4,5%).
Tööhõive kasvule 2004. aasta I kvartalis avaldas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kõige suuremat mõju hõive suurenemine ehituse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal. Hõivatute arv vähenes kõige rohkem kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuse alal.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele