Tänavu I kvartalis oli töötuse määr 10,1%, mis on väiksem kui aasta tagasi samal ajal, siis oli töötuse määr 10,6%, teatas statistikaamet.
Tööjõu-uuringu andmetel oli 2004. aasta I kvartalis 15?74-aastasi tööga hõivatuid 589 000, töötuid 66 000 ja mitteaktiivseid (heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse, õppijad, kodused, pensionärid jm) 392 000.
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes hõivatute arv suurenes, töötute ja mitteaktiivsete arv vähenes.
Töötuse määr oli kõrgeim Kirde-Eestis (20,6%), teistes piirkondades üle kahe korra madalam (alla 10%). Töötuse määr oli madalaim Lõuna-Eestis ja võrreldes 2003. aasta I kvartaliga vähenes selles piirkonnas kõige rohkem (11,2%-lt 7,9%-le). Töötuse määr vähenes ka Põhja-Eestis (9,5%-lt 8,8%-le).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööhõive suurenes kõigis piirkondades peale Kirde-Eesti. Kirde-Eestis jäi hõivatute arv samaks, teistes piirkondades kasvas 2?3%.
Kuigi tööhõive kasvas või jäi samaks kõigis piirkondades, vähenes töötus vaid Põhja- ja Lõuna-Eestis. Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis töötuse määr kasvas. See tulenes rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasvust. Kui 2001. ja 2002. aastal kasvas tööhõive töötuse vähenemise arvel, siis alates 2003. aastast on hõive kasvanud põhiliselt mitteaktiivsuse vähenemise arvel. 2004. aasta I kvartalis oli töötuid vaid 2000 vähem, mitteaktiivseid aga 10 000 vähem kui aasta varem samal ajal. Vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete, pensioniealiste mitteaktiivsete ja heitunute arv.
Alates 2001. aastast on tööhõive igal aastal 1?1,5% suurenenud. 2004. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes suurenes hõivatute arv 12 000 võrra (2,2%), 2001. aasta I kvartaliga võrreldes 25 000 võrra (4,5%).
Tööhõive kasvule 2004. aasta I kvartalis avaldas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kõige suuremat mõju hõive suurenemine ehituse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal. Hõivatute arv vähenes kõige rohkem kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuse alal.