Kaupade piiriületus lühenes maikuust minutiteni

Istun Tallinnas SP Transiti pikamaaveokile, et suund Iklale võtta ning proovida, kas piiriületus on tõesti veokite jaoks minutiteni taandunud.

Paarsada kilomeetrit hiljem veereme Ikla piiripunkti territooriumile. Tuuleveskid vehivad, nemad on ka ainsad liikuvad asjad, mis silma jäävad. Varem, kui olen siitkaudu Euroopasse sõitnud, pole siin kunagi nii vaikne või liikumatu olnud. ?Välja surnud vist,? oletab juht. Juht viitab paremale, kuhu varem veokid väravast sisse sõites suunati. Seal asus tollikontroll. Täna on plats tühi.

Silmapiiril ei ole ühtegi sõidu- ega veoautot, bussidest rääkimata. Inimesi pole ka näha. Sõidame Eesti piiripunktist edasi Läti omasse, Eesti punktis ei kontrollita väljumisel, ainult Läti poolt tulles riiki sisenedes.

Lätlaste pool tekib elu. Kui tõkkepuu taha seisma jääme, on ukse juures kohe piiriametnik, kes nõuab vene keeles vajalikke pabereid ning autosviibijate dokumente. Pass käib käest ära vaid korraks, näkku ta ei vaatagi. Ilmselt sobivad ka muud dokumendid, sest üle paari minuti piiripunktis ei kulu. Kui juht rääkis Tallinnas, et vaadatakse ka auto ja haagise numbrit, siis seda ei tehtud.

Autojuhtide suhtluskanalist ehk lällarist on kuulda segaste juhtide abipalveid neid õigesse kohta juhatada. Uus, paar nädalat kehtinud kord ei ole veel selgeks saanud.

Dokumendikoorem, mida juht ette peab näitama, on juhi sõnul samuti sentimeetrites kahanenud. Nimelt oli mõnikord sõltuvalt kauba kogusest kaasas kuni mitmesentimeetrine (juht näitab näppudega) kuhi erinevaid pabereid. Täna on vaid kaks CMRi ehk maanteeveo saatelehte.

Vahetult enne liitumist seisid veokid Eesti-Läti piiril 10 tundi. Siis olid veokid kõik puntras koos ning järjekord ulatus piirist pea kilomeetri kaugusele. Täna on aga kilomeetrised järjekorrad ? kaubasaatjate ja veokijuhtide õudusunenäod ? kadunud ka Läti-Leedu ja Leedu-Poola piiridelt, on Kalev kuulnud.

Paar kilomeetrit piirist Riia poole sõites vahetan veokit, sest see, millega piiri ületasime, liigub edasi Leetu. Eesti poole on teel koorem Riiast, millega teistpidine kontroll teha.

Piirile lähenedes paistab eestpoolt rohkem autosid, kui vastupidises suunas liikudes oli. See paneb juhigi hämmelduma, sest tema andmeil ei tohiks piiril ühtegi seismist olla. Praegu on aga näha paari veokit ning üks sõiduautoga Eesti meesterahvas näitab parajasti tolliametnikule oma pagasiruumi.

Eestisse sisenedes on peale piiriametniku tulijaid takseerimas ka tolliametnik.

?Mis kaup on?? uurib ametnik.

Juht loetleb hulga spetsiifilisi masinaid, mida heinateol kasutatakse.?Põllumajandustehnika ühesõnaga?? uurib ametnik uuesti.?Jah,? nõustub juht.

Sellest piisab. Passi saan taas tagasi nii, et keegi mu nägu pildiga kokku viia ei üritanud. Juht lisab veel, et nõudma on hakatud paberit, mis tõestab, et veokijuhil on õigus kaugvedusid teha. Varem seda paberit neilt ei küsitud.

Ehkki piiril tollikontrolli enam ei tehta, on tollikontroll olemas nn liikuvate üksuste näol, mis mööda Eestit sõidavad ning vajadusel veoki inspekteerimiseks kinni peavad. Seda kontrolli on ka SP Transit ASi Baltikumi vedude korraldaja Aroni Antoni sõnul mõned korrad tehtud.

Ent piiride avanemine ning formaalsuste leevenemine on ka sekeldusi kaasa toonud. Näiteks seisavad veokid sageli nüüd kas peale- või mahalaadimisel järjekorras. ?Korra kulus 13 tundi Riias laadimise järjekorras,? selgitab Kalev. Ka peab nüüd veo ajal valvega parkla valima, sest näiteks Soomest teele pandud haagist enam TIR-plommiga kinni ei pitseerita.q

Piiriseisakud on kadunud ning kauba saab täna paari päeva võrra kiiremini kui enne 1. maid.

Air Cargo Estonia juhataja Andres Matkur selgitab, et tollivormistuste äralangemine on kiirendanud kaupade kättesaamist kuni päeva võrra. ?Kui varem sai klient reedel Euroopast teele pandud kauba kätte kolmapäeval, siis täna saab juba näiteks esmaspäeval,? toob Matkur näite.

?Näiteks grupikauba saab kätte kahe päeva asemel kahe tunniga,? lisab NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht Andres Leht.