Juuni algul Eestis käinud Rahvusvahelise Valuutafondi missioon kiidab oma avalduses Eesti arengut.
Valuutafond (IMF) märgib täna tehtud avalduses, et Eesti on Maastrichti lepingu kriteeriumite täitmisel kõigi konvergentsinäitajate osas teiste uute liikmesriikidega võrreldes juba vägagi edukas olnud, eriti eelarvetasakaalu ja riigivõla näitajate poolest. Ametivõimud kavatsevad liituda vahetuskursimehhanismiga ERM2 vastavalt seatud ajakavale, säilitades samas ühepoolselt valuutakomitee süsteemi, ja seejärel võtta kasutusele euro.
Üldine makromajanduse areng on IMFi hinnangul jätkuvalt soodus. Tugev majanduskasv jätkub tänu eratarbimisele ja jõulistele investeeringutele ning hoolimata sellest, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse taastumine viibis. Keskpikas perspektiivis on oodata väliskeskkonna paranemist ja majandusväljavaade on soodne, kui ka edaspidi järgitakse piisavalt konservatiivset poliitikat. 2004. aastal oodatakse reaalse SKT tõusu 5,5% võrra, seda tänu tugevale sisenõudlusele ja oodatavale ekspordi kasvule Euroopasse. EL-iga liitumisest tuleneva maksude ühtlustamise ja riiklikult reguleeritavate hindade tõusu tõttu on prognoositav keskmine inflatsioon ligikaudu 3%.
IMF viitas ka riskifaktoritele Eesti majanduslikus arengus. Eesoleva perioodi jooksul on ülimalt tähtsad usaldusväärne ja ettenägelik makromajanduslik ja struktuuripoliitika, kindlustamaks Eesti majanduse jätkuvat konkurentsivõimelisust ja sujuvat liitumist ERM2-ga ning lõpuks edukat üleminekut eurole. Jooksevkonto puudujääk on mõnevõrra suurenenud ? peamiselt mitmete ühekordsete tehingute tõttu ? ning põhjustab endiselt muret.
Artikkel jätkub pärast reklaami
IMF toetab ametivõimude plaani vähendada tulumaksu ajavahemikus 2005?2007. Siiski peab valitsus esmatähtsaks pidama eelarvetasakaalu ning maksukoormat võib vähendada ainult siis, kui enne on selgelt paika pandud realistlikud kulutuste kärpimise võimalused. Ühe võimalusena kulusid kärpida märgib IMF kohalike omavalitsuse reformi.
Rahvusvahelise Valuutafondi missioon viibis Eestis 7.?18. juunini, et arutada ametivõimudega Eesti viimase aja majanduslikku arengut, samuti valitsuse 2004. aasta teise poole, 2005. ning järgnevate aastate majanduspoliitilist tegevuskava. Selle aasta missioon toimus vahetult pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ning keskendus euro sujuvaks kasutuselevõtuks sobivale poliitikale.