PM: Riigikogu taotleb omale veini ja veinikeldrit

Oma veinikelder annaks Sibula hinnangul kokkuhoidu majanduskuludes ja väärtustaks pakutavat veini teadmisega, et see on just nimelt Toompea lossi vein. Sibul mainis, et oma vein on näiteks Prantsusmaa ja Soome parlamendil, kirjutab Postimees.

Praegu ostab Riigikogu esindusfunktsioonide täitmiseks veini nii nagu iga teinegi riigiasutus, valides joogid välja omaenda veinispetsialistide abil. Hinnaklass, mida Riigikogu endale lubada võib, jääb Sibula sõnul 100?150 krooni kanti.

«Need parlamendid, kellel on veinikeldrid, ostavad veini suuremate partiide kaupa, ja kui mõni sort osutub aastate möödudes eriti heaks, siis saab seda oma veinikeldrist võtta ja parlamendi külalistele pakkuda,» rääkis kantselei direktor. «Saame endale praegu lubada 2002. ja 2003. aasta veine, kui aga sooviksime näiteks 1996. aasta Chablis?d, siis seda ei pruugi meie kaubandusvõrk pakkuda.»

Riigikogu juhataja Ene Ergma ütles, et ei toeta Riigikogu veinikeldri mõtet, kuigi tema teada on selline hoiukoht olemas näiteks Cambridge?i ülikoolil. «Seal on vein vana traditsioon, kuid Riigikogus seda olema ei peaks,» mainis Ergma. «Palju paremaks külaliste vastuvõtmise kohaks pean restorani Gloria, kus veini pakuvad parimad asjatundjad.»

«Riigikogul võiks olla külaliste võõrustamiseks oma veinikelder, sest see tuleb palju odavam, kui iga kord veini osta,» tõdes Reformierakonna üks juhtpoliitikuid Rein Lang. «Täiesti loomulik võiks olla see, et me valime selle oma keldrist ja saame sinna peale panna oma etiketi. Aga olukorras, kus kõike tehakse lumpenile meeldimise eesmärgil ja valitseb lumpeni heroiseerimise ajastu, lastaks parlament kohe õhku, kui keegi seal veinikeldrist rääkima hakkab.»