Riigikogu menetluses on seadusemuudatus, mis kaotab 2007. aastaks ära kolm sõjaväestatud päästeüksust.
Kuigi siseminister Margus Leivo kinnitas, et ka ümberkorralduste järel tagatakse valmisolek suurõnnetuste likvideerimiseks, kardavad mitmed päästetööga seotud inimesed, et Eesti võime hädaolukordades toime tulla väheneb, kirjutab Eesti Päevaleht.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu hinnangu kohaselt on tugev päästeteenistus ka üks sisejulgeoleku garantiidest. Aasta alguses vastu võetud uus riigikaitse kontseptsioon sätestab aga päästeametiga seotud struktuuride demilitariseerimise ning 2007. aasta algusest peaks sõjaväestatud üksused olema vaid kaitseministeeriumi haldusalas. Tegevuse lõpetavad Jõhvi, Tartu ja Tallinna päästekompaniid.
?Päästeteenistus on üles ehitatud nii, et tagatud oleks pidev valmisolek. Kui räägime suurõnnetustest, näiteks metsatulekahjudest, siis kui kogu meie ressurss on õnnetuspaigas, mille likvideerimine võtab päevi või nädalaid, siis kahtlemata kaotame valmisoleku,? lausus Tammsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi ettevalmistatav reform näeb ette päästeameti põhifunktsioonide säilimise, on ümberkorralduste kavas ka isikkoosseisu vähendamine. Vähema tööjõuga tulevikus siseministeeriumi osakonnana töötaval päästeametil tuleb tegelda demineerimise, keemia- ja kiirguskaitsega, õnnetuste ning reostustega. Kuidas kõigi nende funktsioonidega toime tullakse, seda ei suuda selgitada ei siseminister ega päästeameti juhid.