Ühispanga juhtide mastaapne äri

Äripäeva käsutuses olevatest Ühispanga aktsiaraamatu väljavõtetest selgub, et panga juhtkonna kontrolli alla läks lühikese ajaga, 1997. aasta loetud kuudejooksul lisaks märgitud optsiooni-aktsiatele veel lisaks 7,6 miljonit aktsiat. Need omandati rahandusministeeriumilt ja Ernesto Preatonilt.

Kokku teeb see ligi 12 miljonit panga aktsiat, mis moodustas poole panga aktsiakapitalist. Selle aktsiapaki turuväärtus oli 1997. aasta sügisel, aktsiahinna kõrghetkel ligi 2 miljardit krooni.

Aktsiaraamatu väljavõtetest selgub, et 1997. aastal käis panga juhtkonna kontrolli all olevate offshore-firmade vahel Ühispanga aktsiatega aktiivne kauplemine. Varifirmasid tekkis ja kadus nagu seeni pärast vihma.

Aktsiad osteti läbi varifirmade kokku Ühispangalt endalt laenatud raha eest ning nende laenude korstnasse kirjutamine oli üheks põhjuseks Ühispanga 1998. aasta 380 miljoni kroonise kahjumi tekkimises.

Osa aktsiad müüdi edasi Ühispangaga seotud ettevõtetele järgmise skeemi alusel: ettevõte sai Ühispangast laenu tingimusel, et ostab panga aktsiaid. Sellised ettevõtted olid näiteks Eriõli. Nende ettevõtete elu läks hästi kuni aktsiaturg tõusis. Languse elasid üle vähesed, nagu AS Kadaka Kinnisvara (hilisem Ühendatud Kapital), mis ostis 600 000 aktsiat ja AS Hansatee (hilisem Tallink) . Nii hästi ei läinud aga ASil Eriõli, mis pärast aktsiaturu langust pankrotistus.

Ühispanga töötajatele mõeldud 5 miljonist optsiooni-aktsiast rändas 4,4 miljonit mujale. Kuigi Ain Hanschmidt väidab, et need seisid ASi Ühisinvesteeringud arvel, rändasid aktsiad 1997. aasta lõpus Nordea Panga kliendikontole Soomes. Ja sealt edasi varifirmade arvetele.

Näiteks 1,9 miljonit aktsiat OÜ Dilencia arvele. Dilencia omanik oli OÜ T&T Õigusbüroo, mille juhid olid Ühispanga peajurist Livia Toomik ja Ain Hanschmidti sekretär Inga Tomingas. Aastatel 2001-2002 juhtis Dilenciat Ain Hanschmidti poeg Harri. Harriga seotud firma maksuasjade vastu on teadaolevalt ilmutanud huvi ka maksuamet.

Tartu külje alla Luunja vallas registreeritud Ühisinvesteeringud sai 1997. aasta augustis uueks nimeks Ühispanga Aktivajuhtimise AS ja veidi hiljem AS Servanda. Firmat juhtis Ühispanga kapitaliturgude boss Margus Kangro ja selle nõukogusse kuulsid Ühispanga juhid Ain Hanschmidt, Margus Scults ja Ott Karolin. Firma omanikuks on äriregistris esialgu märgitud Ühispank ja Tartu ärimehe Mart Avarmaa firma AS Makkle Invest, hiljem Belize firma Golfberg Holdings Ltd. Viimane on üks teadaolevatest Ühispanga juhtide kontrolli all olnud firmadest.

Servanda sai Ühispangalt ligi 600 miljonit krooni tagatiseta laenu. Aastal 2000 registreeriti Servanda ümber Paldiskisse ja firma võtsid üle avalikkusele tundmatute nimedega noormehed ehk rahvasuus tankistid. Servanda viimaseks esindajaks on registris märgitud keegi 1969. aastal sündinud Ilyana Maskaeva, elukohaga Ufa, Venemaa.

Viis miljonit aktsiat tekkisid seoses Ühispanga liitumisega Põhja-Eesti Pangaga (PEP), kus valitsus ja Eesti pank kinkisid PEPi Ühispangale. Liitumisel Ühispanga valdusse tulnud aktsiad otsustasid panga aktsionärid jagada viie aasta jooksul preemia-optsioonideks panga juhtkonnale.

Uurimise käigus on tulnud ilmsiks, et optsioonideks läks vaid kümnendik nendest aktsiatest, täpsemalt 650 000. Suurema osa panga juhtkonnast jäi lubatud preemiast ilma. Suurem aktsiapakk on läinud avalikkuse eest varjatult vaikselt kitsa ringi Ühispanga juhtkonna kätte. Selle suurema osa müügist saadud tulult makstud makse on hakanud analüüsima maksuameti revidendid.