Börsiülevaade: teine kvartal oli Tallinna börsil nõrk

Arvestades, et teise kvartali jooksul toimusid ära ka kõik dividendimaksed võib mööndustega tõusjate nimistusse sokutada ka Merko Ehituse, mis alustas kvartalit 226,88 kroonil ja lõpetas 225,31 kroonil, kuid maksis antud ajavahemikul ka 4,20 krooni aktsia kohta dividende.

Kvartali suurimaks tõusjaks jäi 14,3% eile viimast päeva börsil noteeritud Estiko. Väärtpaberit tõstsid juunikuu viimastel päevadel aktsiale tekkinud kõrged ostunoteeringud.

Kui Estiko aktsiate kokkuostupakkumise hind oli 13,40 krooni aktsia kohta, siis 25. juunil tõusis Estiko ostunoteering üle 14 ja viimasel päeval koguni üle 15 krooni.Aktsiate ostu taga oli tõenäoliselt Estiko suuromanik Rondam, kes palus möödunud nädalal Tallinna börsilt jätkata Estiko aktsiate kokkuostu kuni aktsiate börsil noteerimise lõpuni.

Märksa tõsisemaks tõusjaks (+10%) võib pidada Baltikat. Viimase kvartali jooksul avaldatud märtsi, aprilli ja mai majandustulemused näitavad, et ettevõtte on raha kaotamise lõpetanud ning saavutanud tänu jaemüügi ja vanade kaubamärkide CHR/Everman ja Baltmani müügi tõusule keskmiselt 20% käibekasvu.

Kvartali kolmas oli Hansapank (+7%, koos dividendidega +8,7%), mis saavutas eile uue rekordtaseme (107,96 krooni). Kvartali saavutusteks jäi fondiemissioon ning oma Vene suunalise strateegia täpsem lahtikirjutamine.

Kõige halvemini läks kvartaliga Harju Elektril, mis odavnes 14,6% (dividende arvestades 11,5%). Ettevõttele kuuluvate PKC Group aktsiate liikumise arvele seda panna ei saa, kuna väärtpaber tõusis kvartaliga 2 eurot, tasemini 26,5 euroni ning see peab tooma Harju Elektrile teises kvartalis üle 19 miljoni krooni finantstulu. Võib arvata, et aktsia tõusuhoog on olnud eelnevatel perioodidel liialt kiire ning sellest ka tagasiminek.

Sama võib öelda ka Euroopa Liidu ootuses ülereageerinud Saku Õlletehase kohta, mis taandus kvartaliga 14,4% (koos dividendidega 10,2%).

Oma üksuste müügiga kimpus oleva Viisnurga aktsia kaotas kvartaliga 13,3%.