Pensionifonde tulud kasvad tormiliselt

Pensionifondide valitsemistasu arvestatakse varade mahult ning see jääb 0,75% (ERGO Rahulik Pensionifond) ja 2% (LHV Aktsiapensionifond) vahele aastas. Ehk siis iga investeeritud saja krooni kohta võtab fond endale aastas kuni kaks krooni.

Valitsemistasu ei võeta kord aastas vaid arvestatakse fondi varade turuväärtusest maha igapäevaselt. Iga päev läheb olenevalt fondist valitsemistasuks seega 0,002%-0,0055% suurune kild. Praegust fondide 1,65 miljardi kroonist mahtu arvestades teeb see 69tuhat krooni päevas või siis 25 miljonit krooni aastas. Täpselt aasta pärast kui teise samba fondide maht peaks arvutuste kohaselt olema juba umbes 3 miljardit krooni läheb valitsemistasuks (juhul kui teenustasud praegusel tasemel püsivad) juba 125tuhat krooni päevas ehk 46 miljonit krooni aastas.

Valitsemistasude kasv on olnud väga kiire. Alles möödunud aasta märtsi alguses võeti iga päev valitsemistasudeks kõigest 10tuhat krooni.

Äripäeva kalklatsiooni alusel on teine samba fondid oma kahe aastase tegutsemisaasta jooksul kogunud valitsemistasusid umbes 20 miljoni krooni eest. Järgnevad 20 miljonit tulevad tänu paisuvatele fondimahtudele kätte juba kaheksa-üheksa kuuga.

Kuna fondide mahud erinevad üksteisest kümnetes kordades on ka fondide tulud tohutult erinevad. Kui 9,5 miljoni kroonise mahuga LHV Intressipensionifond näpistab iga päev endale valitsemistasuks napid nelisada krooni, siis 430 miljoni kroonise mahuga Hansa Pensionifond K3 ligi 19tuhat krooni.

Lisaks valitsemistasule läheb otse fondivalitsejatele ka väljalasketasu. Fondiosakute müümise korral võtavad fondid väljalasketasu 1-3% tehingu mahult. Oletame, et inimesel on 10000 kroonine brutopalk, millest liigub iga kuu 600 krooni (2+4%) teise samba osakutesse. Sel juhul saab inimene osakuid tegelikult 582-594 krooni eest. Ülejäänud 6-18 krooni läheb fondile. Iga kuu teise samba fondidesse liikuvast ligikaudu 110 miljonist kroonist arvestatakse väljalasketasudena seega kuus maha umbkaudu 1,6 miljoni kroonine (19 miljonit krooni aastas).

Erinevalt progressiivselt kasvavast valitsemistasust väljalasketasu eriti kiiresti kasvada ei saa, kuna enamus inimesi on teise sambaga juba liitunud. Hetkel 110 miljonit krooni kuus kasvavate II samba fondide mahu kasvunumber võiks paari aastaga jõuda 200 miljoni kroonini ja seal stabiliseeruda.

Ehkki fondide tulud kasvavad kiiresti ei maksa inimestel lähiajal teenustasude alanemist oodata, kuna sambad pole hakkanud veel vilja kandma.

Ühispanga fondijuht Vahur Madissoni sõnul ei tohiks teenustasudes lähiajal midagi muutuda. Tegemist on väga pikaajalise projektiga, kus kiiret võitu ei ole, sõnas Madisson.

Hansa Investeerimisfondid juhatuse esimees Mihkel Õim andis mõnevõrra enam lootust, öeldes et kunagi tulevikus võib valitsemistasu siiski alanema hakata. ?Esialgsete plaanide põhjal arvestati, et enne kolme aastat me kasumisse ei jõuta. Kuna fondide kasv on olnud lühikese aja jooksul loodetust kiirem võib kasum saabuda varem,? sõnas Õim. Kuna esimese poolaasta numbrid polnud veel koos ei osanud Õim öelda, kas fond on omadega plussis või ei.

Fondide peamiste fikseeritud kuludena tõid Õim ja Madisson välja depoopanga kulu (tasu väärtpaberite hoidmise eest), mis on 0,1-0,2% varade mahult aastas. Lisaks selle ka tagatisfondide tasu (Ühispanga pensionifondidel 0,04% varade mahult aastas) ja tasu Finantsinspektsioonile.

Kõige suuremaks kuluks pidas Õim inimeste teadvustamist, reklaami, presentatsioone, koolitusi, tellerite tööaega kui ka info saamise kulu.