Hansapanga aktsiate aktiivne kasumivõtt

Kahel päeval hinnarekordeid teinud Hansapanga aktsia hind langes 0,57 protsendi võrra 109,37 kroonini. Aktsia käive oli 60,9 miljonit krooni.

Viimati kaubeldi Balti riikide juhtivpanga aktsiaga nii aktiivselt mai lõpus. Hansapanga hinnatõus terve ülejäänud nädala jooksul, on kindlasti vähemalt osaliselt tingitud Eesti astumisest valuutavahetusmehhanismi ERM2ga. Võimalus, et Eesti võtab euro kasutusele ühena esmastest Euroopa Liiduga liituvatest riikidest, annab meile konkurentidega võrreldes konkurentsieelise, mis vähemalt osaliselt kompenseerib riigi väiksuse.

Kallinevaid väärtpabereid oli kolm. Baltika aktsia hind kerkis 3,03%, Tallinna Kaubamaja aktsia hind kerkis 0,61%.

Pärast kauplemispäeva lõppu teatas Kalev, et omandas 61% Viljandi pagaritööstusest Vilma ning kogu seni Skanska EMVle kuuluvast kinnisvarafirmast Kalev REC. Vilma ostmine on järjekordne samm selles suunas, et Kalev pole enam pelgalt kommivabrik, vaid juba kergetööstuskonglomeraat. Märtsis moodustas kondiitritoodete müük Kalevi kogumüügist vaid poole. Vilma omandamisega kahaneb nende osatähtsus veelgi. Vilma eelmise aasta käive oli 41 miljonit krooni ehk võrreldes Kaleviga kümnendiku sellest. Pagaritööstus andis seni 5 protsenti kontserni kogukäibest, nüüd suureneb selle osatähtsus veelgi.

Kui Vilma enamusosaluse omandamine nüüd, Järle aktsiate omandamine möödunud aasta lõpul ning Paide Piimakombinaadi omandamine veel varem on loogiline, siis nii aktiivne tegevus kinnisvaraturul tekitab teatud määral kõhklusi. On arusaadav, et Kalevi juhid tahavad osa saada kinnisvarabuumist. Maailmas on palju positiivseid näiteid, kus ettevõte võib edukalt tegelda väga erinevate valdkondadega, kuid ikkagi võib liiga erinevate valdkondadega tegelemine olla liiga riskantne. Positiivsete näidete kõrval on veel rohkem neid, kus kehvade majandustulemuste tõttu tuleb hakata esmajärjekorras müüma hakata kõrvaltegevusega tegelevaid ettevõtteid.