Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avameelselt ekspordist

    Eesti toiduainetetööstusele on Euroopa uks rohkem paokil kui varem: Euroopa Liit soodustab liidusisest vaba(mat) konkurentsi. Eesti firmad teatavad oma ekspordi edusammudest ? kes vallutab Läti, kes Soome turgu. Aga ? siin on mitu ?aga?.
    Sisuliselt on kadunud mitmed administratiivsed piirid, kuid alles on jäänud ärilised: turg vajab erakordsete omadustega toodet, mida on raske ja/või kulukas kopeerida. Kui sul sellist toodet ei ole, siis kullamägesid oodata pole mõtet. Kartulivabariik oli olemas NSV Liidu suletud turul, kuid Euroopa Liidus sellist riigivormi ei eksisteeri.
    Viimastel aastatel on Eesti firmad olnud ekspordis justkui edukad, kuid eufooriaks, kui vaadata Eesti ettevõtlust tervikuna, alust ei ole. Põhjuseid on kaks: mahud, mida meil on õnnestunud müüa, on maailma mõistes väga väikesed; hind, millega me müüme, on reeglina väga madal.
    Iseenesest ei ole selles midagi halba, sest me oleme ikkagi midagi teinud, kuid need kaks asja ei muuda meie näilist edukust jätkusuutlikuks, eriti nendes tegevusvaldkondades, kus toodet suudavad toota peaaegu kõik ja äri saab teha suurema efektiivsuse (madalate tööjõukuludega), soodsama tooraine ja sihtturu lähedusega, mis näiteks piimatööstuse puhul on väga oluline.
    Seni on Eesti edukuse taga olnud kaks esimest argumenti, kuid tänaseks on ära langemas mõlemad. Sihtturu lähedus, mis hiljuti avaldatud rahvusvahelise uurimuse kohaselt on ettevõtetele esimene kriteerium investeeringute tegemisel, on ekspordi mõttes kogu aeg meie probleem olnud. See on ka ainus asi, mille vastu me midagi ette võtta ei saa.
    Järgmine väärarusaam on see, et Eesti firmad on Euroopas teretulnud. Ei ole, kohe üldse mitte. Just sellised firmad, kes tahavad ka tulu teenida. ?Teretulnud? on need, kes annavad oma higi ja vaevaga toodetud asjad võileivahinnaga ära, ?rahvusvaheline? firma paneb tihti peale oma kaubamärgi, väänab mitmesajaprotsendilise kasumimarginaali otsa ja pärast patsutab õlale, et kuule mees, hästi töötad ? hing ju sees!
    Euroopa Liidu riikide konkurentsi tihedust näitab tõsiasi, et Euroopa Liidu keskmises ettevõttes töötab vaid 6 inimest. Igas Saksamaa külas on oma pank (kokku on Saksamaal 3600 panka!) ja oma meierei. Väikefirmaomanike, kes oma vürtspoode peavad, on Euroopa täis ja paljud müüvad päris hästi. See on pigem elustiil, nagu vanasti Eestis kahe-lehma-pidamine.
    Siit meie probleemid mahtude kasvatamisel ja parema hinna küsimisel algavadki. Kui hind on sama ja mahud samad, siis ostab prantslane pigem ikka prantslaselt ja itaallane itaallaselt. On vaja midagi ainulaadset ja erakordselt. Või siis traditsioonilist.
    Toiduainete keemikud ütlevad, et toitu, mida inimene on eluaeg söönud, omastab tema organism oluliselt paremini kui sellist, mida ta sööb harva või esmakordselt, ja tekib ka vajadus harjumuspärase toidu järgi. Siit ka põhjus, miks paljud eestlased (soomlased, venelased, jaapanlased) eelistavad kodumaist toitu. Pole midagi imestada, et Euroopa jaapani restoranide põhikliendid on just jaapanlased. Ja eestlased eelistavad eestimaist.
    Eesti firmade peamised ekspordivõimalused on seotud turgudega, mille osas on meil tunnetus-kogemus ja kus me suudame konkureerida nii hinna, toote kvaliteedi kui ka mahtudega. Euroopa väikefirmade ainus häda on mahud, mida nad näiteks suurtele jaeket-tidele pakkuda ei suuda. Kui Kreenholm Wal-Martile käterätikuid tootis, siis suuresti põhjusel, et ta suutis tagada piisava mahu. Samas tahavad suured ostjad jälle saada väga head hinda, mis mõnikord viib marginaali isegi mõttetult madalale.
    Sellel aastal ongi trendiks muutunud, et suured jaeketid on küll vastu tahtmist, aga elu sunnil hakanud hankijatele hindu tõstma, sest hankijad on leidnud, et kui 30 miljoni dollarilise käibe juures teenib rohkem kasumit kui 100 miljoni dollarilise käibe juures, siis miks teha kolm korda rohkem tööd ja teenida vähem!
    Eesti jaoks on eksport igal juhul võimalus, ainult et meie peame hankija Kesk-Euroopa onupojast mitu korda paremad olema, sest veri on paksem kui vesi. Hind on ju tegelikult suhteline mõiste, sest isegi kui kaubad on kahe võrreldava tehingu puhul sarnased, on kõik tehingud erinevad.
    Konkurents Euroopa Liidus ei ole mitte sõbralik grillipidu, kus (sõltuvalt rahvusest) õlut või veini hinnast hoolimata kogu aeg juurde tellitakse, vaid Leningradi blokaad, kus ellu jäävad ainult need, kes suudavad oma väärisasjade müügist saadud rublade eest hangitud leivakoorukesed piisavalt pika aja peale ära jagada, et hing sisse jääb. Need, kes blokaadi üle elavad, näevad ka helgemaid päevi.
    Autor: Riho Niils
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.