Riigieelarvest on täidetud 43,98 protsenti

2004. aasta riigieelarvesse on täpsustatud andmetel kuue kuuga laekunud 20,945 miljardit krooni ehk riigieelarvest on täidetud 43,98 protsenti. Sellest laekus juunis 3,448 miljardit krooni ehk 7,24 protsenti. Eelmisel aastal laekus riigieelarvesse kuue esimese kuuga 19,38 miljardit krooni. Kokku on aastaga riigieelarve laekumine suurenenud 1,565 miljardi krooni võrra ehk 8,1 protsenti.

Maksulisi tulusid laekus esimesel poolaastal riigieelarvesse 17,661 miljardit krooni ning mittemaksulisi tulusid 3,284 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on maksutulude laekumine suurenenud 4,4 protsenti ja mittemaksuliste tulude laekumine 28,9 protsenti, mille hulgas omakorda välisabi toetuste laekumine on suurenenud 48,1 protsenti. Maksulaekumiste kasv jäi madalaks peamiselt tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ning käibemaksu administreerimise muutumise tõttu.

Tulumaksu on kuue kuuga laekunud 2,589 miljardit krooni ehk 48,93 protsenti, sellest juunis 605 miljonit krooni ehk 11,43 protsenti. Seejuures füüsilise isiku tulumaksu laekus 314 miljonit krooni ja ettevõtte tulumaksu 291 miljonit krooni. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutas negatiivselt tagasimaksete tegemine, juunis maksti tagasi 97 miljonit krooni. Võrreldes 2003. aasta esimese kuue kuuga vähenes laekumine 8,6 protsenti. Vähenemise põhjuseks on maksuvaba miinimumi tõstmine alates 1. jaanuarist 2004, millega riik jätab inimestele ligikaudu 700 miljonit krooni rohkem raha kätte. Aasta teises pooles ootame märgatavat laekumise paranemist, kuna tulumaksu tagastamine on käesolevaks aastaks praktiliselt lõpetatud. Ettevõtte tulumaksu laekumine on võrreldes 2003. aasta esimese kuue kuuga suurenenud 22,7 protsenti. Seoses dividendide väljamaksmisega paraneb laekumine samuti aasta teisel poolel kuna sarnaselt 2003. aastale peaks juuli olema ettevõtte tulumaksu laekumise rekordkuu.

Sotsiaalmaksu laekus juunis 1,293 miljardit krooni ehk 8,40 protsenti ning kuue kuuga on täidetud 48,48 protsenti eelarves planeeritud mahust. Võrreldes 2003. aasta sama perioodiga on sotsiaalmaksu laekumine suurenenud 9,9 protsenti. Sarnaselt tulumaksule on laekumise kasvu soodustanud positiivsed arengud tööjõuturul. Ootame puhkusetasude maksmisest ja sesoonsest tööhõive kasvust tulenevalt ka sotsiaalmaksu laekumise suurenemist II poolaastal.

Aktsiise laekus juuni lõpuks 2,234 miljardit krooni ehk 45,68 protsenti eelarvega kavandatust, sellest juunis 328 miljonit krooni ehk 6,70 protsenti. Võrreldes eelmise aasta esimese kuue kuuga on aktsiiside laekumine kasvanud 5,3 protsenti.

Kütuseaktsiisi on eelarvesse kuue kuuga laekunud 48,03 protsenti, millest juunis laekus 3,45 protsenti. Selline laekumine oli ootuspärane, kuna aktsiisimäärade tõstmise ootuses toodi aprillikuus vabasse ringlusesse ligi kahe ja poole kuu jooksul tarbitav kütus.

Alkoholiaktsiisi on kuue kuuga laekunud 46,65 protsenti riigieelarvesse planeeritust ning juunis laekus alkoholiaktsiisi 43,5 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul - tegemist on esimese liitumisjärgse kuuga, millele on mõju avaldanud Euroopa Liiduga ühinemine ning maksuvaba kaubanduse kaotamine.

Tubakaaktsiisi on esimese kuue kuuga laekunud 38,40 protsenti eelarves planeeritust, kuid juulis on oodata väga kõrget tubakaaktsiisi laekumist, kuna 1. juulil toimunud sigarettide aktsiisimäära tõstmise tulemusel suunati juunikuus tarbimisse rekordkogus sigarette. Eelmisel aastal jäi tubakaaktsiisi rekordlaekumine juunikuusse, kuna siis ei olnud Eestis tubakatoodete aktsiisiladusid ning aktsiis tasuti vabasse ringlusesse lubamise hetkel.

Käibemaksu on kuue kuuga laekunud 5,185 miljardit krooni ehk 40,48 protsenti eelarvest, sellest juunis laekus 539 miljonit krooni ehk 4,2 protsenti kavandatust. Võrreldes 2003. aasta esimese kuue kuuga on laekumine vähenenud 3,1 protsenti. Laekumise vähenemise põhjuseks on maksustamismomendi edasilükkumine EL-siseselt toimuvalt käibelt - kui kuni liitumiseni maksti vabasse ringlusesse lubatavalt, st imporditavalt, kaubalt käibemaks ära kohe piiril, siis peale liitumist ei pea EL ülejäänud 24 riigist soetatavatelt kaupadelt käibemaksu reaalselt kohe ära maksma, käibemaksu tasumise kohustus tekib sisuliselt kaupade realiseerimise kuule järgneva kuu 20. kuupäeval.

Riigieelarvesse laekuv käibemaks on tavapärasest madalam nn üleminekukuudel mai kuni juuli, augustikuust peaks laekumine ületama 2003. aasta taset. Kokkuvõttes riik raha ei kaota, ehkki suure osakaalu tõttu mõjutas käibemaksu ajutine laekumise vähenemine maksustamismomendi edasilükkumise tõttu ka kogu maksutulude laekumise kasvu negatiivselt.

Mittemaksulisi tulusid laekus kuue kuuga 3,284 miljardit krooni ehk 37,20 protsenti, sellest juunis 641 miljonit krooni ehk 7,26 protsenti. Võrreldes 2003. aasta esimese kuue kuuga on mittemaksuliste tulude laekumine suurenenud 33,7 protsenti. Arvestamata toetusi on mittemaksulisi tulusid laekunud kuue kuuga 2,365 miljardit krooni ehk 68,8 protsenti. Juunis laekus riigieelarvesse kõige rohkem tulusid varadelt, kokku 361,1 miljonit krooni, mis tulenes enamjaolt dividendide väljamaksmisest riigiosalusega ettevõtete poolt. Muid mittemaksulisi tulusid laekus koos toetustega kokku 280 miljonit krooni. Toetusi on esimesel poolaastal kokku laekunud 919,2 miljonit krooni, millest juunis laekus 107,3 miljonit krooni, kuid toetuste laekumise märgatavat kasvu on oodata teisel poolaastal. Järgmise kuu laekumisi suurendab näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist 7. juulil riigieelarvesse laekunud 353,6 miljonit krooni, mis on esimene Euroopa Liidu poolne sissemakse struktuurifondide projektide kaasrahastamiseks. Järgmised ettemaksete laekumist Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfondist ning Kalanduse Arendusfondist ootame riigieelarvesse augustikuu jooksul summas 227 miljonit krooni.

2004. aasta riigieelarve tulude maht koos toetustega on 47,6 miljardit krooni. Kulude maht koos toetustega on 47,7 miljardit krooni.