Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kired möllavad alates tänasest Tallinna lauluväljakul
Tegevus toimub vaheldumisi kabarees, naistevanglas, kohtusaalis ja peategelaste kodudes. Muusikali peategelasteks on kaks kaunist daami, aga seda ainult väliselt. Sisemiselt on kõik Chicago tegelased rikutud rahast, seksist, kadedusest ja ahnusest. Kõmulehtedes kurikuulsat naismõrvarit Velmat (keda ekraanil kehastas Oscari võitnud Catherine Zeta-Jones) mängib Merle Palmiste, kellele see on esimene peaosa muusikalis. Tema ?kolleegi? ja rivaali Roxiet (ekraanil hiilgas selles rollis Renée Zellweger) mängib noor näitlejatar Maria Soomets. Kõike külmalt kalkuleerivat advokaati Billy Flynni, kes mõlema naise ning Chicago avalikkusega osavalt manipuleerib (filmis Richard Gere), kehastab oma seitsmendas muusikalirollis Marko Matvere. Roxie äpu abikaasa Amose rollis on Jaan Willem Sibul, võimuka vanglaülema Suure Mamma osas Silvi Vrait, neurootilise naisreporteri Mary Sunshine?i rollis Erkki Otsman. Hullu Kittyt mängib Harriet Toompere, Ungari naismõrtsukat Hunyakit kehastab Heli Vahing, Roxie armukest Fred Caselyt ja veel teisigi meestegelasi Anti Reinthal. Justkui korruptsiooni kehastava deemonina tõmbab selles mängus niite konferansjee-orkestrijuht Mart Sander.
Esinemislava on paigutatud otse tribüüni ette, nii lähedale kui võimalik. Kasutusel on kaasaegne heli- ja valgustehnika, mis muudab etenduse hästi jälgitavaks kõigilt kohtadelt. Lavastus on eestikeelne, kestab umbes 2 tundi 15 minutit, ühe vaheajaga. Suurim erinevus hiljuti ka Eesti kinodes linastunud kuue Oscariga pärjatud filmist ?Chicago? on see, et tekstilist osa ja muusikat on umbes võrdselt, mistõttu tegelaskujud on rohkem välja arendatud.
?Chicagot? saabus lavastama Michael Behrens, endine koreograaf San Franciscost, kes praegu töötab Euroopas ja kelle viimane lavastus, ?Viiuldaja katusel?, osutus Soomes väga edukaks. Kahjuks ei pidanud lavastaja närvid tööpingele vastu ning juuni alguses lahkus ta Eestist. Trupp otsustas tööd mitte katkestada, ning Michael Behrensi lavastuskontseptsiooni asusid ellu viima Marko Matvere ning Andrus Vaarik. Vahetunud on teisigi tegijaid: algse koreograafi Jüri Naela asemel jätkas tööd Oleg Titov, algse muusikajuhi Mihhail Gertsi kohused võttis enda kanda Mart Sander. Näitlejate lauluoskust lihvib algselt kinnitatud Zoja Hertzi asemel Peeter Konovalov.
Etenduse kunstnik on Hardi Volmer, kelle käe all püstitatakse lauluväljakule hiiglaslik ja mitmeplaaniline, pilvelõhkujat meenutav lava. Efektsed 1920. aastate stiilis kostüümid valmivad Gerly Tinni kavandite järgi.