- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet: läbi e-kanalite esitati 59 protsenti tuludeklaratsioonidest
Maksu- ja tolliametile esitati möödunud aasta eest läbi elektrooniliste kanalite 59% tuludeklaratsioonidest.
Kokku esitati 431 593 tuludeklaratsiooni, millest ühisdeklaratsioonid moodustasid 19 protsenti, edastas maksuameti pressitalitus. Võrreldes 2002. aastaga suurenes esitatud tuludeklaratsioonide arv 11 protsendi võrra ja ühiste tuludeklaratsioonide arv langes üheksa protsenti. Läbi e-kanalite esitati 59 protsenti kõigist tuludeklaratsioonidest.
Kokku puudutasid esitatud tuludeklaratsioonid 511 771 isikut, mis moodustab 37,9 protsenti vabariigi elanikkonnast 1. jaanuari 2004 seisuga. Eelmisel aastal oli sama number 35,1 protsenti. Võrreldes 2002. aastaga esitas 2003. aasta eest tuludeklaratsiooni 35 364 isikut rohkem.
Tulu deklareeriti sel aastal kokku ligi 33 miljardit krooni, mis on 21 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Keskmiseks deklareeritud brutotuluks enne mahaarvamisi kujunes ligi 72 tuhat krooni, mis teeb umbes 6 000 krooni kuus. Aasta tagasi oli see summa 64,5 tuhat krooni, ehk ligi 5400 krooni kuus. Seega on brutotulu isiku kohta aastaga kasvanud ligi 12 protsenti. Kogutulu kasvu taga on nii üldine tulude kasv, kui ka esitatud deklaratsioonide arvu suurenemine. Nullist suuremat tulu deklareeriti 97 protsendis esitatud deklaratsioonidest, tuluta deklaratsioone võidakse esitada näiteks edasikantavate kahjude deklareerimiseks.
Kõige rohkem esitati deklaratsioone Tallinnas, kus deklareeriti 30 protsenti kõikidest tuludeklaratsioonidest. Teistest piirkondadest järgnesid Tartumaa koos Tartuga (11%), Harjumaa (9%) ja Pärnumaa (7%). Deklareeritud tulu osakaal oli samuti suurim Tallinnas (39%), millele järgnesid Harju maakond (12%), Tartumaa (11%) ja Pärnumaa (6%). Ainsad piirkonnad, kus deklareeritud tulu osakaal ületas esitatud deklaratsioonide osakaalu, olid Tallinn ja Harjumaa, mis näitab, et tulud koonduvad just nendesse kahte
piirkonda.
Nagu eelmistelgi aastatel, moodustas peamise osa deklareeritud tulust palgatulu (koos teiste tuludega, millelt oli tulumaks jooksvalt kinni peetud), 94 protsenti, kasu vara võõrandamisest moodustas kolm protsenti ja tulu ettevõtlusest kaks protsenti.
Deklareeritud kogutulu kasvas 2003. aastal 21 protsenti ja deklareeritud mahaarvamiste kasv jäi 13 protsendi piirimaile. Seega vaatamata aktiivsele laenuvõtmisele ja koolituskulude kasvule, kasvavad deklareeritavad tulud siiski kiiremini, kui deklareeritavad mahaarvamised. Kokku deklareeriti mahaarvatavaid kulusid sel aastal rohkem kui 8,7 miljardi krooni eest.
Maksuamet tuvastas tulude juures kaks trendi: kuni 50 tuhande krooniste tulude osakaal langes alla 50% ja esimest korda ületas 100 kuni 500 tuhat krooni deklareerinute arv 50% künnise. Keskmine deklareeritud tulu oli viimasel juhul 171 tuhat krooni ehk 14 520 krooni kuus.
Täpsema ülevaate 2003. aasta tuludeklaratsioonide koondandmetest leiab ameti kodulehelt aadressiga www.emta.ee <#pressiteadete=http://www.emta.ee/?id=631> rubriigi alt.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele