Toomas Annus ? Eesti esimene aktsiamiljardär

Annusele Merko Grupi kaudu kuuluvate börsifirma aktsiate väärtus oli 10. augusti seisuga, mil Merko Ehituse aktsia hind sulgus tasemel 222,18 krooni, veidi üle 920 miljoni krooni. Nn börsimiljardi saamiseks peaks aktsia kerkima üle 241,46 krooni.

Miljardäriks võib aga Annust juba praegu nimetada, kui lisada tema varale Merko Grupi teise tütarettevõtte, E.L.L. Kinnisvara aktsiate hind. Äripäevas kasutatud metoodika alusel oleks Annusele kuuluva aktsiapaki väärtus sel juhul ligi 1,4 miljardit krooni. Soovi korral võiks seda summat veelgi kergitada, kui pidada silmas Merko Grupi osalust näiteks Angroo Ehituses või Saue Autos.

Mõistagi on miljardäri staatuse puhul tegu spekulatsiooniga, sest kui Toomas Annusel tekiks soov kaudselt talle kuuluva 4 141 373 Merko Ehituse aktsia realiseerimiseks, siis võib tal tõsiseid raskusi tekkida. Ehk nagu ta isegi on tabavalt märkinud: ?Näidake mulle, kus need miljonid on.?

Samas, nagu analüütikud arvavad, võib soov oma suurosalust müüa aktsiahinna nii alla kui ka üles ajada. Ühe päevaga sellist osalust muidugi ei müü, kui pole tegu pikalt ette valmistatud müügiga uuele tuumikinvestorile. Mingit märki, et Annusel võiks selline soov tekkida, pole praegu kuskil näha. Merko Ehitust võib täie õigusega pidada börsipärliks.

Oma miljardini on Annus jõudnud 13 aastaga. Tema rikkus sai alguse 1990. aasta lõpus, mil Eesti Kolhoosiehituse juhid müüsid Annusele ja tema partneritele EKE mehhaniseeritud rändkolonni varad. Müügihind oli ka tolle aja mõistes väärt pigem rammusat võileiba.

Annuse auks tuleb öelda, et tema kaasaktsionärid on ühe erandiga tänaseni samaks jäänud. Koos Annusega täna avaldatava tabeli tipus olevad Tõnu Toomik, Viktor Mõisja, Ott Kikkas ja Ülo Metsaots on samuti omaaegse rändkolonni mehed.

Tõsi, Annuse osalus Merko Grupis (algul küll EKE Merkos) on läbi aegade pisut kõikunud ? alustanud 72 protsendiga, on ta tänaseks leppinud 65 protsendiga. Ajal, kui Merko börsile tuli, oli Annuse osalus 49 protsenti, osa talle kuuluvatest aktsiatest oli sel ajal deklareeritud Tõnu Toomiku varana.

Börsimiljonäride TOP 100 teisele mehele Marcel Vichmannile Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) kaudu kuuluvate Hansapanga aktsiate väärtus on osaliselt spekulatiivne. Vichmann paigutas 2001. aastal oma aktsiad Suprema kliendikontole, mistõttu ta jäi (ilmselt ekslikult) välja ka kolme viimase aasta börsimiljonäride tabelist. Väljajäämine pole aga õigustatud. Veel 2003. aasta aruandes deklareeris Vichmann, et HTASile kuulub 1 177 000 Hansapanga aktsiat.

Pärast tänavu mais aset leidnud fondiemissiooni peaks seega HTASile kuuluvate Hansapanga aktsiate arv olema ligi 4,7 miljonit, mille koguväärtus ulatub tänase seisuga veidi alla 500 miljoni krooni. Seda muidugi juhul, kui Vichmann pole aktsiatest loobunud. Kinnitamata andmeil on Vichmann seda just teinudki, realiseerides tänavu ligi kolmandiku aktsiapakist.

Et mees ise keeldub aktsiatest rääkimast, siis ongi talle HTASi kaudu kuuluvate Hansapanga aktsiate väärtuseks kirjutatud tabelisse oletuslikud 307 miljonit krooni. Kinnituse sellele saab aga alles järgmisel suvel, mil HTAS esitab äriregistrile oma 2004. majandusaasta aruande.

Börsimiljonäride tabelis on läbisegi inimesed, kelle aktsiaosalused on nii otsesed kui ka kaudsed. Kaudsed selles mõttes, et arvesse on võetud nii neile otse kui ka nende firmade kuuluvad aktsiaid.

Annus neljandat aastat esiaktsionär

Merko Ehitust võib pidada börsipärliks, sest Tallinna börsil noteeritud aktsiatest on enim omanike vara suutnud kasvatada Merko Ehitus.

Kui veel jaanuaris 2003 oli Merko aktsia kuu keskmine sulgemishind 86,37 krooni, siis tänavu augustis on see 221,87 krooni. Aktsia väärtus on kasvanud enam kui 2,5 korda.

Head arengut on näidanud ka Harju Elektri aktsia, muutudes üle 2,2 korra kallimaks. Pikas perspektiivis võitsid aga ilmselt enim Hansapanga aktsionärid, kes tänavu kevadel said igale oma aktsiale lisaks veel kolm aktsiat. Ehkki nii-öelda arvestuslik kasv on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tänase seisuga 1,8 korda. Samasse suurusjärku jääb ka Tallinna Kaubamaja aktsia hinnatõus.

Norma aktsia on vaadeldava ajavahemiku jooksul kallinenud ligi 1,5 korda, Eesti Telekomi aktsia aga kõigest veidi üle 1,2 korra.

Tallinna börsi põhinimekirja punane latern on aga Baltika aktsia, mille väärtus on 2003. aasta jaanuariga võrreldes kahanenud ligi 40 protsenti.