Eesti kindlustusseltsides ei saa enam üleujutuse vastu kindlustada

Vihmasajust tingitud üleujutused Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis on suurendanud inimeste huvi vara kindlustamise vastu loodusõnnetustest tingitud kahju puhul.

Optimal Kindlustusagentuuri tegevdirektor Tarmo Hillep tõdeb, et huvi suurenemisele vaatamata peavad kindlustusseltsid tulvaveest tulenevaid riske liiga suurteks ning on praktiliselt loobunud selle vastu kindlustamast.

Sama suund on nähtav kogu Euroopas, kus viimaste aastate rekordilistest üleujutustest tingitud kindlustuskahjude suurus on viinud selleni, et üldjuhul pinnavee tõusu vastu enam ei kindlustata.

Eestis ettevõtte vara kindlustamisega tegelevate seltside kindlustustingimused välistavad peaaegu üksmeelselt pinnavee, suurvee või sademete poolt kindlustusobjektile tekitatud kahju hüvitamise.

Veekahjustused korvatakse vaid juhul, kui need tekkisid tormi põhjustatud purustustega seoses. Tormiks peetava tuule miinimumkiirus on kindlustustingimustes täpselt kirjas, jäädes erinevate kindlustusandjate puhul vahemikku 15-21 meetrit sekundis. Paikse tormipuhangu puhul jääb kindlustusvõtja tõestada, et kahju tekitas just torm.

Eesti Olümpiakomitee Tallinnas Pirita teel asuva hoone keldrisse voolas vesi juuli lõpupäevade üleujutuse ajal sisekanalisatsiooni kaudu. EOK presidendi abi Peeter Lusmägi sõnul on nad kindlustusseltsiga läbi rääkides saavutanud põhimõttelise kokkuleppe kahjude hüvitamiseks, kuigi Olümpiakomiteel polnud spetsiaalset kaitset üleujutuse vastu.

Kindlustusvaidlustele spetsialiseerunud Kindlustusabi OÜ juhataja Toivo Voit rõhutab, et kindlustustingimusi koostades ning kliendiga lepingut sõlmides asetavad kindlustusandjad kliendi juba ette olukorda, kus kahju hüvitamine sõltub suuresti kindlustusseltsi tahtest kahju hüvitada. Voiti hinnangul sisaldavad kindlustustingimused sageli üksteist välistavaid klausleid. Samas on kindlustusseltsi tüüptingimuste muutmine tavakliendile samahästi kui võimatu.

Spetsialistide hinnangul pole üleujutuse tekitatud kahju lisamine kindlustuspakkumisse siiski päriselt välistatud. Suurte objektide puhul, mille vastav riskiaste pole võrreldes muude riskidega kuigi suur, võib kindlustusselts majanduslikust huvist objekti vastu tüüplepingule lisada ka kaitse tulvavee vastu.

Sellele ei maksa aga loota vähem kui mitukümmend miljonit maksvate objektide omanikel. Kodust vara kindlustada soovijal pole samuti mõtet minna sademetest põhjustatud veeuputuse kahjude vastu poliisi küsima.

NBI Ekspeditsiooni ASi (NBI) müügijuht Andres Leht selgitas, et võlaõigusseaduse kohaselt vastutab teenusepakkuja 100% kliendi nende ladudes seisva kauba eest. Kui juhtub ükskõik milline kaubakahju, maksab teenusepakkuja selle kliendile kinni. ?Sisse tulnud arvete alusel näeme, kui palju ja millise väärtusega kaup meil hetkel sees on,? selgitas Leht, mille järgi kahju hüvitatakse. Lisaks saavad kliendid alati ise kaupa lisakindlustada.

?Teenuse tellija ja pakkuja peavad enne koostöö algust täpselt määratlema, millist kauba hinda kindlustusväärtuse puhul silmas peetakse. Selleks võib olla näiteks kauba omahind, aga ka kauba hulgimüügihind,? selgitas OÜ Jaotuskeskus turundusjuht Tauno Tuisk. ?Lisaks peab määrama, kas kindlustuse alla kuulub kogu kaup või teatud osa.?