Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kurikaeltelt on võimalik vara ära võtta
Ivar Tallo soovitab teha Eesti seadused niimoodi ümber, et võimud saaksid minna lihtsamini kurjategijate vara kallale. Mõte, et kuritegude toimepanemine tuleb muuta mittetasuvaks, on õige ja väärib arendamist. Siiski ei ole mõtet kiirustada uusi seadusi tegema, kui olemasolevaid võimalusi veel täiel määral ei kasutata. Nimelt on ka praegu laialdased võimalused kurjategijatelt vara ära võtta.
Karistusseadustiku § 83 sätestab süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimise. Selle sätte alusel võetakse varga käest ära varastatud asi ning narkodiilerilt uimastiäriga teenitud raha.
Süüteoga seotud vara saab seejuures konfiskeerida nii süüteo toimepanijalt kui ka kolmandalt isikult. Näiteks kui kurjategija annab konfiskeerimise vältimiseks kuritegelikult omandatud vara üle oma perekonnaliikmele või sõbrale, siis saab selle vara ikkagi ära võtta.
Kuritegeliku eluviisiga isikute vara on tihti pärit mitmesugust liiki kuritegudest. Sellisteks puhkudeks sätestab karistusseadustiku § 53 varalise karistuse, mida saab lisakaristusena mõista raske kuriteo toimepanijale.
See on omaaegse vara konfiskeerimisega sarnanev karistus, mis võimaldab teatud tingimustel kohustada süüdimõistetut tasuma riigile summa, mille suurus võib ulatuda kogu tema vara väärtuseni. Kui kurjategija on ajanud kokku suure varanduse näiteks uimastitega kaubitsedes, on see võimalik temalt süüdimõistmisel ära võtta ka ilma, et oleks vaja konkreetselt tõestada, milline vara millisest uimastitehingust pärineb.
Varaline karistus on vahend, mis võimaldab tuntavalt mõjutada ka paljastatud maffiapealikke, kes koordineerivad teiste inimeste kuritegelikku tegevust, kuid ise kuskil otseselt kätt külge ei pane. Isikut, kes juhib kuritegelikku organisatsiooni, võib karistusseadustiku § 256 alusel karistada vangistusega 5?15 aastat.
Lisakaristusena on võimalik varaline karistus, st raskeimal juhul kogu vara äravõtmine riigituludesse, kusjuures pole vaja tõendada, et kuritegeliku organisatsiooni juht ise röövimise, väljapressimise vm kuriteo juures viibis.
Näeme, et seaduslikud võimalused kuritegelikku päritolu vara äravõtmiseks on Eestis olemas. See, et neid ka üha rohkem kasutama hakataks, on prokuratuuri ja politsei lähema aja väljakutse.
Autor: Margus Kurm