Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühendamata inimesed
Paberil on idee üllas. Koguda kokku vennasrahvaste artistid ja panna nad koos esinema, et maailma ühtsuse teema oleks ammendavalt väljendatud.
Kui juba selline teema, siis ikka heategevusega koos. Kannatavad inimesed saavad veidi raha ja maailma mõned suurimad tähed annetavad loomingut, mis üldjuhul oma albumite kvaliteedikontrolli ei läbiks.
Nimed nagu Sting, Destiny?s Child, Brian Eno, Avril Lavigne, Lenny Kravitz ja Herbert Grönemeyer. Ning nimed nagu Kadim Al Sahir, Yannis Kotsiras, Rachid Taha, Mariza jpt. Maailma muusika ja muu maailma muusika. Müügiargumendiks mõistagi suured nimed, aga kahjuks ilma suurte lauludeta.
Moby ja Public Enemy ühisloo võib eksootika kategooriasse kanda, nagu ka Alice Cooperi ja Xzibiti esinemise. Roots Manuva / Earth, Wind & Fire ning Jamelia / Tiziano Ferro (Itaalia Robbie Williams) suudavad oma stabiilsel tasemel olla. Sting samuti, aga too laul on juba ammu avaldatud.
Inimene, kes kõikide asjaosalistega lepinguid sõlmis, on töömahtu arvestades muidugi olümpiamedalit väärt.
Kuidas nimekad tegijad harjunud kõrgusel ei esine, jääbki mõistetamatuks. Veidral kombel kõlab see alla keskmise valik üheskoos vähemalt stabiilselt igavalt, sest tipphetki lihtsalt ei ole. Halb? Pigem ebavajalik. Parem kõrvetage endale ise üks korralik olümpiaplaat!
Autor: Lennart Beat