Seadusemuudatused karmistasid konkurentsireegleid väikeettevõtjale

Varasem konkurentsiseaduse redaktsioon määratles turgu valitseva seisundiga ettevõtjaks sellise ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40% käibest või kellel on võimalus kaubaturul tegutseda sõltumatult oma konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Hetkel kehtiv seadus üksnes eeldab turgu valitseva seisundi omamist, kui ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40% käibest. Vana redaktsiooni erinevus uuest seisneb selles, et kui varem oli ettevõtjal 40% käibest, siis oli tal automaatselt ka turgu valitsev seisund.

Kuna hetkel aga on 40% käibest vaid eelduseks, siis võib ettevõtjal olla turul ka nt 50% käibest, kuid sellegipoolest ei pruugi tal olla turgu valitsev seisund oma kaubaturul. Seda näiteks juhul, kui turul tegutseb ka teisi mõjukaid ettevõtjaid, kes ei lase konkurendil sõltumatult tegutseda ning turutingimusi dikteerida, või on näiteks selle ettevõtja ostjad ise äärmiselt suure turujõuga.

Turgu valitsev seisund võib olla ka mitmel samal kaubaturul valitseval ettevõtjal. Varasema regulatsiooni järgi loeti turgu valitsevaks ettevõtjaks vaid ühte ettevõtjat ning kohaldati temale mõeldud piiranguid.

Alates 1. augustist on konkurentsiseadusesse sisse toodud kollektiivse turgu valitseva seisundi mõiste (collective dominance), võttes eeskujuks Euroopa Ühenduse Lepingu artikli 82.

Nüüdsest võib turgu valitsev seisund olla ka mitmel samal kaubaturul tegutseval ettevõtjal. Euroopa kohtupraktika kohaselt on kollektiivse turgu valitseva seisundiga tegemist juhul, kui kõnealustel ettevõtjatel on ühine turupoliitika ning nendevaheline konkurents on limiteeritud (vt Gencori kaasus).

Praktikas tähendab see seda, et ettevaatlikud ei peaks olema mitte ainult suured äriühingud, kellel on kaubaturust 40% või rohkem, vaid ka nt kaks ühiselt tegutsevat ettevõtjat, kellel kummalgi eraldi on kaubaturust vaid 20%.

Enne 1. augustit kehtiva konkurentsiseaduse järgi oli vähese tähtsusega kokkuleppe, tegevuse või otsusega tegemist juhul, kui ettevõtjate käivete summaarne osatähtsus turul ei olnud suurem kui 10% vertikaalse kokkuleppe puhul ja 5% horisontaalse kokkuleppe puhul (alates 1. augustist on protsendid vastavalt 15 ning 10).

Sellise vähese tähtsusega kokkuleppe kohta kehtis enne 1. augustit erand üldreeglist, millega ei olnud keelatud tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu, investeerimise piiramine ning kaubaturu või varustusallika jagamine. Uute konkurentsiseaduse muudatustega on aga keelatud ka nimetatud vähese tähtsusega kokkuleppe, otsuse või tegevuse puhul sõlmida ülalmainitud konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid.

Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist, kui sama koondumist kontrollib Euroopa Komisjon. Vajadus sellise seaduse muudatuse järele tuleneb 1. mail jõustunud uuendustest Euroopa Liidu koondumiste määruses (nr 139/2004).

Nimelt sätestab see, et äriühingud, mis peaksid oma ühinemisest teatama kolmele või enamale Euroopa Liidu riigi konkurentsiasutusele, võivad nüüdsest pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole (one-stop shop-printsiip), juhul kui käibed ulatuvad vajaliku suuruseni (kõigi asjaomaste äriühingute aastakäive kogu maailmas peaks olema viis miljardit eurot ning vähemalt kahe kõnealuse äriühingu aastakäive peaks kogu ELis eraldi olema suurem kui 250 miljonit eurot).

Seadusemuudatused panevad ettevõtjale ülesandeks ise kindlaks määrata, mida ta põhjendatult loeb ärisaladuseks. See on ka mõistlik, sest ettevõtja ise teab eeldatavasti kõige paremini, mis tema tegevusalal on ärisaladuseks. Samas on konkurentsiametile antud õigus kasutada temale avaldatud ärisaladusi konkurentsialaste süütegude tõendamiseks ning vahetada teavet ja ärisaladusi teiste konkurentsiametitega ja Euroopa Komisjoniga.

Kuigi haldusmenetlus konkurentsiasjades muudeti kriminaalmenetluseks alles 2002. a septembris, otsustati juba 1. augustist 2004 muuta omakorda kriminaalmenetlus väärteomenetluseks, muutes sellega ka vastavaid karistusi.

Alates augusti algusest võib väärteomenetluse käigus määrata konkurentsireeglite rikkumise eest äriühingule trahvi kuni 500 000 krooni ning juhatuse või nõukogu liikmele kuni 18 000 krooni või siis kuni 30päevane arest. Samas, kui pannakse toime korduv rikkumine või on tegemist keelatud kokkuleppega, on karistuseks äriühingule 250 miljoni kroonine trahv ja/või äriühingu lõpetamine.

Juhatuse või nõukogu liikme trahv ulatub 25 000 kroonini, kuid samas on kohtul õigus määrata ka kuni kolmeaastane vanglakaristus.

Autor: Kristi Lehtis