Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kitsekasvatajad toodavad tervist
Tallinn?Pärnu maanteelt keerab alla väike metsatee, mis viib Väike-Suitsu kitsekasvatustallu, kus kitsede kasvatamise, tervisliku kitsepiima ja kitsejuustu tootmisega tegeletakse juba kaheksa aastat.
Talu perenaisel Urve Saarel tuli oma talu tulevane toodang kõigepealt omal nahal ära proovida. ?Ma olin kunagi väga haige, ja siis tuli meelde vanarahva tarkus, et kitsepiim on ravitoimega ja väga hea organismi tugevdaja pärast operatsiooni,? kirjeldab Saar. Hiljuti lasi viiekümnele lähenev Urve kontrollida oma luuhõrenemise astet ja tuli välja, et tänu kitsepiimale on tal 35aastase inimese luud. Siit võib igaüks teha oma järeldused. Saanud ise kitsepiimast abi, otsustas ta ka teisi aidata. Nii sai kitsekasvatus Väike-Suitsul alguse.
Väike-Suitsu kitsed on kõik loomaregistris arvel, piim on PRIA jõudluskontrollis kontrollitud, nii et kvaliteedis kahtlust ei saa olla. Lüpsikitsi on hetkel 27, lisaks veel talled. Keskmiselt annab kits korraga 1,5 liitrit piima, talu päevaseks piimatoodanguks hindab Urve 45 liitrit. Töötajaid on talus lisaks perenaisele veel kaks.
Liiter kitsepiima maksab Väike-Suitsu talus praegu veel 25 kr liitrist, ent sööda jm kallinemine toob õige pea kaasa ka piima hinna tõusu. Talus toodetakse ka kitsejuustu ? selle kilohind on 250 kr.
Piima turustamine pealinnas seisab praegu selle taga, et ei ole nõuetele vastavaid ruume. Teistele n-ö edasimüüjatele Urve aga oma piima müügiks ei usalda, kuna temani on jõudnud infot, et kitsepiima segatavat muu piimaga. Kuna aga Saare jaoks on kvaliteet tähtis, siis sellist asja ta lubada ei saa. Seda enam, et kitsepiim on loomult põhimõtteliselt ravim. Urve juures käivad kitsepiima ostmas inimesed üle Eesti. Palju on Urve sõnul abi olnud ka mõni aeg tagasi internetis avatud koduleheküljest. Suurt reklaami Urve Saar oma talu toodangule siiski teinud ei ole.
Lisaks piimatootmisele on Urvel avatud ka ilu- ja loodusravikabinet, kus Saar kitsepiimatoodete abil inimesi aitab ja ka õpetab, kuidas ennast ravida. Urvel on välja töötatud spetsiaalsed kitsepiima baasil ravimäärded.
?Minu käest on küsitud, kas ma posin,? räägib Urve, ?ma ei ole posija, ma töötan looduslike toodetega ja tean täpselt, mida ma teen.? Urve juures on käinud näitks palju astma- ja tuberkuloosihaigeid ja tulemused on olnud head.
?Mul oleks väga hea meel, kui suurte firmade juhid kitsepiima väärtusest aru saaksid,? räägib Urve. ?Nad võiksid kas või ettevõtte sööklas võimaldada oma töötajatele klaasi kitsepiima päevas. Siis on nende töötajate tervis korras, ja nad teevad oma tööd hästi.? Klaas piima päevas on täiesti piisav, et saada oma immuunsussüsteem korda, anda organismile võimalus muutuda tugevaks.
Riigilt ootaks Saar soosivamat suhtumist kitsepidajatesse. ?Praegu võeti kitsetoetus üldse ära. Ma saan aru, et Euroopa Liit ei taha seda meile anda, aga oma vabariik võiks ju ikka soodustada kitsepidamist,? räägib ta.
Kitsepidajaid on Urve sõnul Eestis vähe. Leiab neid, kel kodus üks-kaks sarvilist, aga suuri napib.
Mõned inimesed, kellele Urve on soovitanud kitsi pidama hakata, on seda kulukaks pidanud. Ent samas on ka arstirohud kallid. Nii et kui arvestada kitsepiima ravitoimet, on kulukus suhteline mõiste. Pealegi ei vaja kits pidamiseks eriti sooje ruume. Sooja vajab kits poegimise ajal. Muul ajal piisab ruumist, kus tuul ei tõmba ja kus kindel katus pea kohal.
Ehitused ja muu on Väike-Suitsul seni tehtud peamiselt oma jõududega. Laene ei ole Saar söandanud kaela võtta. Tulevikus tõenäoliselt laenude ja toetuste taotlemisest ei pääse. Urvel on edaspidi plaanis avada väike puhke- ja tervisepansion, kus inimesed kitsepiima ja sellest valmistatu abil tervist turgutada saaksid.
Meie võtsime kitsed selleks, et turismitalus oleks üks külalisi juurde meelitav asi juures. Kitsed rõhutavad maalähedust ning kitsepiimast toidud on väga tervislikud ja ravitoimega. Tarbime neid ise ja pakume külalistele.
Eesti inimese jaoks on kitsepiim veel pisut võõras. Palju on eelarvamusi. Enamik inimesi kitse- ja lehmapiimal vahet ei tee, aga peenema maitsemeelega inimesed siiski teevad. Piima maitse oleneb söötmisest.
Aeg-ajalt satub siia ka inimesi, kes tahavad kitse osta. Palju on nende seas noori peresid. Kitse on lihtne pidada ja kasulik on ta ka.
Põhiline kuluartikkel on hein ja meditsiin (nt ussirohukuurid).
Allikas: Väike-Suitsu kitsekasvatustalu