Eesti kasiinodest käib aastas läbi 13,5 miljardit krooni

13,5 miljardit krooni on suur raha. Võrdluseks, eelmisel aastal oli Eesti riigieelarve sellest vaid kolm korda suurem ning Tallinna linna eelarve tervelt kolm korda väiksem.

Summa tugineb arvutusel, et kasiinofirmade kogukäibe (eelmisel aastal 1,09 miljardit krooni) moodustab raha, mis jääb mängulaudadele-aparaatidesse ehk umbes 4?8% kogukäibest. Nimelt on mänguautomaatide võiduprotsent keskmiselt 92?96 vahel. ?Selline arvutusviis ei oma majanduslikku baasi,? peab käibenumbrit ülepakutuks Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Miljardist iga kümnes käibekroon läheb aga kasiinofirma omaniku kukrusse, eelmisel aastal moodustas kasum kasiinofirmade käibest ligi 10%. Valdkonna kasumlikkust näitab võrdlus ? statistikaameti andmetel ulatus Eesti jaekaubandusettevõtete käive möödunud aastal 34 miljardi kroonini, kuid kasum moodustas sellest vaid kaks protsenti.

Kuid ega kasiinopidamine ka lõputu meelakkumine pole, kasum on viimasel ajal üsna hüplik olnud ? kui 2001. aastal teenisid kasiinofirmad kokku 116,8 miljoni kroonise kasumi, siis üle-eelmisel aastal langes kasum 73,3 miljonile. Omajagu süüd on siin ka kahe kolmandiku võrra kasvanud hasartmängumaksul. Möödunud aastaks oli aga kasiinode kasum juba peaaegu ülemöödunud aasta tasemele tagasi kerkinud.

Kuigi riigi kava tõsta järgmisel aastal hasartmängumaksu ajab kasiinofirmadel harja punaseks, pole ka varasemad maksutõusud lõppenud firmade jaoks õnnetult. Viimase kaheksa aasta jooksul on pankrotiga lõpetanud vaid üks kasiinofirma, Casino Victoria nime all tegutsenud AS Megareaal.

Kasumlikem kasiinofirma on viimasel kolmel aastal olnud Kristiine Kasiino ? kui aastal 2001 moodustas kasum käibest 30%, siis 2002. aastal 28% ja möödunud aastal koguni 34%. ?Meie eduks on õnnestunud äriplaan ning selle hea rakendamine, oleme suutnud efektiivselt majandada, olla paindlikud ning hoida bürokraatia kontrolli all,? ütleb Kristiine Kasiino juhatuse esimees Enno Heinla. ?Ilmselt seetõttu on õnnestunud kasvatada käivet ning suurendada kasumit. Efektiivselt majandades on võimalik teenida kasumit, aga see on pigem erand kui reegel.? Käesoleval aastal soovib Kristiine Kasiino Heinla sõnul mõõdukalt kasvada ja hoida käibe kasvu 15% tasemel.

Enno Heinla on ka palgalistest kasiinojuhtidest suurima sissetulekuga, möödunud aastal ulatus tema sissetulek kuus äriregistrile esitatud majandusaasta aruande andmetel 58 000 kroonini. Kasiinoketi Play-In juht Külli Naska teenis samal ajal umbkaudu 55 000 krooni kuus. Samas suurusjärgus oli ka Olympic kasiinode juhi ja suuromaniku Armin Karu palk.

Kasiinoketi Sfinks juhatuse liikmed teenivad aga kumbki vaid 11 000 krooni kuus, kuid et nad on ühtlasi ka firma omanikud (kolmas omanik Heiki Kirso on nõukogu esimees, tema palk oli 17 000 krooni kuus) ning otsustasid näiteks möödunud aasta kasumist 2,22 miljonit krooni dividendidena välja maksta, on väiksem palk (ja selle võrra ka väiksemad maksud) mõistetav.

Kasiinoäri suurimad kasusaajad on aga äriregistris leiduvate aruannete põhjal otsustades Olympic Casino omanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov ning Kristiine Kasiino omanik Margus Reinsalu. Kui Armin Karu väldib ajakirjanikule oma ärist rääkimist, siis praegu Hispaanias viibiva Reinsalu e-kirjaga saabunud kommentaarist õhkub rahulolu. ?Tulemustega oleme rahul, kuna käive kasvas ligi 100% ja kasum isegi veidi üle 100% võrreldes 2002. aastaga,? ütleb Reinsalu. Ta lisab, et eelmisel aastal oli Kristiine Kasiino Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelis 75. kohal, kasiinofirmadest esimene ning teenindusettevõtetest 9. kohal. Hoolimata edukast aastast ettevõte dividende ei maksnud.

Üllatavalt olulised tegijad Eesti kasiinoturul on aga hoopis austerlased. Viimastel andmetel on nii 85 protsendi ASi Videomat Casino Group, kes on samuti korralik dividendimaksja, kui ka 50% ASi IMG Kasiinod omanik Barilli Invest OÜ, mis omakorda kuulub sajaprotsendiliselt ühele austerlasele, 1946. aastal sündinud Reinhold Bauerile. Austrias on ka kasiinoketi Play-In omaniku, perekond Schlesingeri juured.

Eesti kasiinofirmade viimase kolme aasta käive on samas suurusjärgus püsinud, kasiinoliidu juhi arvates tähendab see, et turg on paika loksunud.

?Turg on täis, turg on tasakaalus ja loomulik tõus võinuks olla kuni kümme protsenti,? ütleb Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

?Ma arvan, et järgmisel aastal käibed ei muutu, sest hasartmängumaksu tõus tuleb puhtalt ettevõtjate kasumite arvel,? kommenteerib Rüütel järgmisele aastale kavandatavat järjekordset hasartmängumaksu tõusu. ?See ei ole leivapäts, et tõstad hinda. Käibed jäävad samaks ja ettevõtjate kasumlikkus selle võrra väheneb. Väidan seda, et turu maht oluliselt ei muutu, küll aga vähenevad investeeringud, millest on väga kahju. See tähendab, et majandusharu kvalitatiivne areng peatub.?

puudus 2003. aasta aruanne või alustas majandustegevust alles 2004. aastal, kokku kolme firma peale kaheksa kasiinot.