Kas paturegistrist piisab?

Vastukaja Aili Sandre kommentaarile ?Teeme patustanud ametnike registri?

ili Sandre arvas, et hiljutist ?riigikontrolli ülevaadet riigiasutuste majandustegevusest võib tinglikult nimetada ametnike paturegistriks? ja kutsus üles ametnikke edaspidi nimepidi nimetama, ütlemata küll otseselt, kus ja kuidas.

Mõte on ilus, ent arvan, et sellest ei tule midagi välja. Olen viimaste aastate jooksul mitme Eestis ilmunud raamatu autoriga vestelnud ja küsinud, miks pole raamatus, mis muidu üritab õiendada vanu arveid, üldse nimesid, ent otsest vastust pole saanud. Ja ometi on inimesed, kellest jutt, praegu pensionärid ja nende oletatav süü on vaid moraalne. Kui aga nõukogude aja arved on meil klaarimata, ei tule me toime praeguse moodsa aja raamatupidamisnõksudega. Meil ei ole ka mingit ühist pidepunkti, millest alustada. Milline on meie kõigi meelest näide ausast majandustegevusest?

Suurbritannia on neli aastat maadelnud ühe raudteeõnnetuse tagajärgedega. Teema on küll teine, kriminaalne, ent raudtee turvalisus on siin riiki ja rahvast erutanud ehk samaviisi kui Eestis majanduskuriteod (või ka Estonia laevaõnnetus). Tookord hukkus Hat-fieldis neli inimest. Kohtu alla anti kolm raudteefirma juhti, ent nädala eest otsustas kohtunik, et meeste tegevuses ei olnud midagi kriminaalset ? nad ei tapnud kedagi ja on nüüd vabad mehed. Mitte küll päris õiged mehed ? vahe on siin täiesti olemas.

Valitsus lubas juba 10 aasta eest (Estonia hukule sarnase Zeebrügge õnnetuse järel) kollektiivse vastutuse seadust, mis võtaks vastutusele firmajuhte või isegi riigiametnikke, kui nende tegevuse või valikute tulemusena hukkub inimene, ent seadust ikka veel ei ole.

Vastutuse küsimus on üleüldse raske. Sellepärast teen ettepaneku alustada lihtsamast ja praktilisemast. Kas ei saaks Äripäev lugejate abiga teha proovi registriga, kuhu saaks nimeliselt kirja panna ärijuhte ja riigiametnikke, kes on teinud ausaid ja avalikkusele kasulikke otsuseid?

Autor: Tiina Tamman