Plastmassiühing pahandab pakendiaktsiisiseaduse muudatuste pärast

Eesti plasttooteid tootvate ja müüvate ettevõtete ühendus on kategooriliselt vastu Keskkonnaministeeriumis nüüdseks juba teist korda muudetud kavandatavate aktsiisimäärade omavahelisele suhtele.

Lähtudes erialastest teadmistest, ei saa me nõustuda ministeeriumiametnike loogikaga, mis samastab tavalise kartongi ja kihilise kartongi aktsiisimäära.

?Plastitootjad ei taha muud, kui võrdset kohtlemist oma riigi poolt. Uues eelnõu variandis on kartongi, s.h. kihilise kartongi ja plasti aktsiisimäärade vahe veelgi kasvanud ? 2,5-kordsest 3-kordseks,? sõnas Eesti Plastmassiühingu juhatuse esimees Varje Kristjuhan.

Praegu ministeeriumis kavandatud kujul tekitab Pakendiaktsiisi muutmise seadus Eesti toidupakendi turul olukorra, kus plastpakendile kehtestatava ebaõiglaselt kõrge aktsiisimäära tõttu orienteeruvad toiduainete tootjad plastpakendilt ümber kihilisele joogikartongile. Kihilisest kartongist pakenditele selgelt soodsam aktsiisimäär muudab täielikult konkurentsisituatsiooni Eesti toidupakendi turul. Seni hinnas omavahel võistelnud riiki imporditav mitmekihilisest kartongist pakend (Tetra-Pak, Elo-Pak, Combiblock jt.) sööb pakendiaktsiisi määrade tõttu turult kohalike tootjate plastikust jogurti, hapukoore, piima jne. topsid ja kotid. Selle tulemusel kaovad sajad töökohad (Elecster Baltic, Estiko Plastar, Greiner Packaging, Polyform, Tehnoplast jne.) ning tõusevad oluliselt paljude igapäevaste toidukaupade hinnad.

Levinuim kihiline kartongpakend on tavaliselt piima-, mahlatoodete jm. vedelate toiduainete pakendamisel kasutatav joogikartong, mille massist moodustab kartong keskmiselt 75% ja ülejäänud osa kas polüeteen või polüeteeni/alumiiniumi segu.