- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Ehitusturul saada olevast maasoojuspumbast erineb Jürise leiutis külmavahetusosa poolest. Oma unikaalse lahenduse ehk torude kalde ja spetsiaalse kattekihi on Jüris kaitsnud kasuliku mudeliga. Pool aastat tagasi andis ta patenditaotluse sisse Soomes ning kavatseb aasta jooksul anda sisse ka rahvusvahelise patenditaotluse.
?Kuus aastat kummitas mind mõte, miks talvel keldrisse minnes on soe ja suvel palavaga jahe,? meenutab Jüris, miks ta hakkas maasoojuse kasutamise võimaluste üle juurdlema. Jürise sõnul sundis teda midagi uut ja odavamat välja mõtlema ka karm konkurents ventilatsiooniehitusfirmade turul. Jüris on kaasomanik väikefirmas OÜs Airmaker, mis on projekteerinud ja paigaldanud ventilatsioonisüsteeme näiteks Pirita TOPi hotelli, 76 korteriga elamusse Viimsis ja mitmesse tuntud pubisse.
Jürise ja tema elukaaslase eramusse ligi kaks aastat tagasi ehitatud soojusvahetussüsteemi uurisid eelmisel aastal kolme kuu vältel põhjalikult ja tegid mõõtmisi Eesti põllumajandusülikooli spetsialistid. EPMÜ põllumajandustehnikainstituudi dotsendi Viljo Viljasoo kinnitusel annaks uudse kliimaseadme kasutamine elamutes kuni 60protsendilise efektiivsuse.
Viljasoo sõnul on nende instituut aastaid tegelenud ka maasoojuspumba temaatikaga ja seetõttu julgeb ta väita, et Jürise leiutatud süsteemi rajamine on kuni poole odavam ning hoolduskulud on tunduvalt väiksemad. ?Kas Jürise lahendusest saab maasoojuspumbale tõsine konkurent, sõltub leiutajast,? räägib Viljasoo. ?Uudne kliimaseade tuleks katsetusteks rajada erinevatele objektidele.?
Heiki Jürise andmeil on ta eramusse katsesüsteemi väljaehitamisele, patendi taotlemisele ja seadme tutvustamisele messidel kulutanud kokku ligi 200 000 krooni. Jüris tunnistab, et isiklikku raha ta rohkem mängu panna ei suuda, kuid õnneks on tema süsteemi vastu mõned ettevõtted juba huvi tundnud.
Tartu tarbekeemiafirma ASi Mayeri Industries juhataja Peeter Laursoni sõnul tellisid nad Heiki Jüriselt tehnilise lahenduse ja hinnapakkumise Tabiverre rajatava uue tehase tarvis. ?Jürise innovaatiline süsteem aitaks meie keerulises ventilatsioonisüsteemis oluliselt soojakadusid vältida,? räägib Laurson. ?Tõsiselt kaalume ka maasoojuse kasutamist kütteks.?
Heiki Jürise hinnakalkulatsioonide kohaselt tuleb tema leiutatud süsteemi rajamisel arvestada ruutmeetri maksumuseks uue elamu puhul vähemalt 800 krooni ja aluseks võtta majaalune pind, näiteks ühekorruselise maja puhul veerand majaalusest pinnast ja kahekorruselise hoone puhul kolmandik pinnast.
?Tüüpkoolimaja puhul läheb läheb minu süsteemi rajamine koos üldehitustöödega maksma 4?5 miljonit krooni,? arvutab Jüris. ?Kui aga majas kasutada tänapäevaseid ventilatsiooni- ja jahutussüsteeme, ei saa vist alla kümne miljoniga hakkama.?
Jürise leiutis, maasoojuse õhkradiaator koosneb hoone lähedusse paigaldatud õhuvõtutorust, maja all poolteise meetri sügavusel asuvatest rõhualanduskambritest ja nende vahel asetsevatest torudest.
Õhu paneb kliimaseadmes liikuma ventilatsioonisüsteemides kasutatav soojustagastusega ventilatsiooniseadme ventilaator.
Süsteem kasutab stabiilset, kuuekraadist maasoojust talvel eelküttena ja suvel loodusliku konditsioneerina. Samas hoiab maa seest tulev ioonirikas õhk hoones õhu värske ja tolmuvabana.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele