Kas tellida tihemini või hoida suurt laovaru?

Rivo Sarapik 29. september 2004, 00:00

Logistiline ülesanne on rubriik, kus Logistika kolleegiumi liikmed pakuvad lugeja küsimusele lahendusi.

Uut ülesannet ootame e-posti aadressil rivo.sarapik@aripaev.ee

Kuidas otsustada, kas pidada väiksemat laovaru ja tihendada tarneid või hoida suuremat laovaru ning tarnida harvem?

Seega tuleb vastata küsimusele, missuguse tarnesageduse puhul on ettevõtte kulud transpordile ja kaubavarude omamisele kõige väiksemad.

Transpordikulud koosnevad tolliteenuste kuludest, transpordi, terminaliteenuste, jaotustranspordi, tellimuste ja dokumentide töötlemise kuludest.

Kaubavarude omamise kulud koosnevad ladustamiskuludest, riskikuludest, kindlustuskuludest ja kapitalikuludest.

Näitlikustame vastamist hüpoteetilise tootmisettevõtte põhjal. Aastaks vajalike varude kogumaksumus on 50 miljonit krooni. Kaubavarude omamise kulud on 20% varude keskmisest väärtusest ehk ettevõtja oodatud tulunorm investeeringutelt ehk kapitalikulu on 15% + ladustamiskulu 4% + riskikulud ja kindlustuskulud kokku on 1%.

Kulude optimeerimist võib teha tabelarvutusena. Selleks peab välja selgitama transpordikulude suuruse sõltuvalt tarnitud kaubapartiide suurusest (sagedusest). Selles näites eeldatakse, et kaubavarude omamise kulud ei sõltu tarnete sagedusest, ladustamisteenuse sisseostmise puhul võib see nõnda isegi olla. Transpordikulude maksumus selgub transpordifirmade pakkumistest.

Laovarude keskmine maksumus = aastas vajalike varude kogumaksumus / tarnete arv aastas × 0,5.

Kapitalikulud on tarneahelasse tehtud kapitalipaigutuse oodatud tulunormi ja investeeringu suuruse korrutis. Investeeringud kaubavarudesse seovad kapitali ning seda võiks investeerija kasutada ka teistesse projektidesse raha paigutamiseks. Seega on kapitalikulu olemuselt alternatiivkulu.

Tulemuste interpreteerimine: iga ettevõtte jaoks tuleb individuaalselt määrata transpordikulude ja kaubavarude omamiskulude suurus sõltuvalt tarnitavate partiide suurusest ja sagedusest. Kui eesmärgiks on vaid kulude kokkuhoid, siis on eespool toodud tabelarvutus üks võimalus optimaalsete kulude leidmiseks. Põhjalikumalt on teemat käsitletud ?Logistika käsiraamatu? 5. ja 10. peatükis.

Puudub ühene reegel, millal on milline süsteem kõige sobivam. Sageli annab suurema koguse tellimine soodsama hinna ja madalama transpordikulu ühiku kohta. Saavutatavat efekti tuleb võrrelda suurenevate hoiu- ja kapitalikuludega, kuna varudega on seotud suurem käibekapital.

Kuna seisvad varud ei loo tarneahelas lisaväärtust, vaid tekitavad kulusid, siis üritatakse reeglina varusid minimeerida, minnes üle sagedamatele tarnetele ja seeläbi kasvavale käibekiirusele.

Otsustamisel lähtutakse lubatud klienditeenindustasemest ehk laosaadavusest, transpordi ja kapitali maksumusest ning majanduslikult otstarbekaima tellimuskoguse (EOQ ? Economic Order Quantity) arvutusest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing