- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,28%6 215,78
- DOW 300,11%44 543,12
- Nasdaq 0,73%20 351,28
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,28%6 215,78
- DOW 300,11%44 543,12
- Nasdaq 0,73%20 351,28
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statoil üritas taas hinda tõsta ? seekord õnnestunult
Mai keskel üritas Statoil tõsta bensiini hinda 20 sendi võrra liitrilt, aga pidi tagasi langetama, sest konkurendid ei tulnud kaasa. Augusti algul kordus sama asi, siis üritas Statoil kergitada hinda 30 senti liitri kohta. Üleeile tõstis Statoil taas hinda, seekord 50 senti liitri kohta. Ja alles eile tuli Neste kaasa hinnatõusuga 40 senti liitri kohta.
?Olukord on mitmendat kuud konkurentsis selline, et meie ettevõtte vaatenurgast pole jätkusuutlik tegutseda,? kirjeldas seisu turul Statoil Eesti ASi juht Epp Kiviaed. ?Marginaalid on olematud.?
Möödunud aastal ei teeninud Eestis kasumit mitte ükski kütuste jaemüügiettevõte peale Neste. ?Turg on tasakaalust väljas,? rääkis Kiviaed. Tema sõnul on mõnel nädalavahetusel olnud tunne, et turul makstakse klientidele peale. ?Oleme katsunud hoida piiri peal, et otsest pealemaksmist poleks.?
Praegust Statoili tulumarginaali numbrit Kiviaed ei avaldanud, aga ta märkis, et olukord on pingeline. Ta lisas, et ettevõte on üritanud hinda tõsta, aga sellega pole kaasa tuldud. Möödunud aasta lõppes Statoilile kahjumis. Tänavuaastast tulemust Kiviaed ei kommenteerinud, aga ütles, et iga ettevõtte eesmärk on kasumit teenida.
Äripäeva analüütiku Tõnis Oja arvutuste kohaselt kukkus juuli algul kütusemüüjate marginaal üle ühe krooni liitrilt, kui bensiini 95 hind langes 11,2 kroonilt 10,6 kroonini liitri kohta. Samal ajal tõusis kütuse hind Rotterdamis 30 sendi võrra liitri kohta. Juuli keskel oli Eestis olukord, kus jaemüügis võis bensiini osta odavamalt kui hulgi.
Tõnis Oja hinnangul on Neste oma agressiivse poliitikaga muutunud kütuseturu hinnakujundajaks, mille tõttu marginaalid on madalamad, kui Statoilile meeldiks. ?Statoil on püüdnud marginaali suurendada, kuid seni edutult, sest peamiselt automaattanklatega opereerivad Neste ja HydroTexaco pole kaasa tulnud.?
Kütusemüüjad oma marginaalidest avalikult ei räägi. Äripäeva arvutuste kohaselt tõusis eile, kui Neste hinda tõstis, marginaal 15 sendilt 30 sendile liitri kohta.
Olukorras, kus Neste ja Statoil hinnakujundaja rolli pärast võitlevad, käituvad teised liidritele vastavalt. ?Mina vaatasin, et Statoil tõstis,? põhjendas eile hinnatõusu Hydro Texaco Eesti ASi juht Andres Kivistik. Tema sõnul oli kaalutlus see, et maailmaturul on sisseostuhind tõusnud 70 senti liitrilt. ?Oleks ka ilma Nesteta tõstnud,? lisas Kivistik. Argument oli ka see, et Eestis on kütuse jaehind 1,3 krooni võrra odavam kui Lätis ja Leedus.
Neste Eesti ASi juht Indrek Kaju oli eile välismaal ja temalt polnud võimalik kommentaari saada. Neste jaemüügijuht Ivar Kohv ütles, et hinnatõusuks oli põhjust küll. Vahepeal oli hind läinud alla seetõttu, et Neste reageeris konkurentide kliendikampaaniatele, kus näiteks pakuti klientidele bensiini 25 senti liitrilt odavamalt. Neste kasumit põhjendas Kohv sellega, et ettevõte tegutseb efektiivsemalt.
Asjaolu, et Neste ei läinud varem Statoili pakutud hinnatõusuga kaasa, põhjendas Kohv sisse ostetud bensiinipartiidega, mis lubasid jätkata odavama kütuse müüki.
Neste ja Statoili aastakäive on Eestis kummalgi ligi miljard krooni, Hydro Texacol 300 miljonit.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele