Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Geenivaramu otsib rahapuudusele lahendust

    Kaks aastat tagasi kokku 70 miljonit krooni investeerinud ja kümneid Eesti ja USA ärimehi koondava EGeen International Corpi juhi Kalev Kase arvates on probleemiks proovide kvaliteet.
    Rahast enam kui 50 miljonit krooni on tänaseks geenivaramule üle kantud ja kulutatud. Valitsus omakorda on investeerinud viis miljonit krooni, mida ei tule tagastada. Lisaks on projekt saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt neli miljonit krooni laenu, mille tagasimaksed algavad tänavu.
    Loodetud tulemust pole aga saabunud ? EGeeni nõukogu esimees Kalev Kask on asunud Geenivaramut süüdistama, et tema kogutud proovid on müügiks kõlbmatud. EGeenil on seni õnnestunud müüa analüüse umbes 7 miljoni krooni eest, kuid EGeeni esindaja kinnitusel ei ole ostja, üks rahvusvaheline ravimitööstus, saaduga rahul.
    Omanike rahulolematust peegeldas ka projekti algusest peale vedanud, endise tipppurjetaja Krista Kruuvi sunnitud lahkumine kevadel. Tema asemele asus Koit Kikas.
    Muutusi oli teisigi. Veebruaris lahkusid geeniprojekti loomise võtmefiguurid Andres Metspalu ja Jaanus Pikani EGeeni nõukogust, kuu aega varem astus tagasi Geenivaramu nõukogu esimees Ain-Elmar Kaasik. Metspalu jätkab samas Geenivaramu juhatuse liikmena.
    EGeeni juhatuse liige Margus Kõrgesaar keeldus tänast seisu kommentaarimast, öeldes, et firmasisese kokkuleppe kohaselt annab kommentaare üksnes nõukogu esimees Kalev Kask. Paraku ei leidnud Kask läinud reedest alates aega Äripäeva küsimustele vastata. Nii jäi ka õhku küsimus, kuidas EGeen, õigemini selle emafirma EGeen International Corp kavatseb geeniprojekti juba paigutatud 50 miljonit krooni tagasi teenida.
    Samas on Kask kinnitanud, et nad suhtlevad lahenduste leidmise nimel: ?Meie eesmärk on koostööd jätkata selliselt, et geenivaramusse investeeritud suure hulga eraraha eest oleks lootust ka midagi vastu saada.?
    Kase sõnul ei ole Geenivaramu kogutud andmed piisavalt kvaliteetsed EGeeni jaoks, sest ravimitööstuses tegutsevad rahvusvahelised teadlased ei ole valmis Geenivaramust saadavaid andmeid kasutama.
    Eesti Geenivaramu teabejuht Aire Koik ütles praeguse juhi Koit Kikase asemel, et tasub oodata 12. oktoobrini. Siis koguneb Geenivaramu nõukogu, et otsida lahendust senise rahastaja, ASi EGeen otsusele maksed peatada. Samas ei osanud ta öelda, kui suur on ikkagi Geenivaramu normaalseks tööks vajalik aastane rahavajadus. Seegi pidavat selguma järgmisel teisipäeval.
    Eelmine ettevõtte finantskriis aasta alguses sai ajutise leevenduse valitsuse otsusega eraldada reservfondist 4 miljoni krooni Geenivaramu jooksvate kulude katteks.
    Siis moodustati ka valitsuse töörühm, kuhu kuulusid peaminister ja neli ministrit. Komisjon läks laiali kohe pärast seda, kui EGeen oli lubanud rahastamist jätkata ning eraldas selle kinnituseks kohe 13 miljonit krooni.
    ?Komisjoni aruandes esitati arusaam, et Geenivaramu finantseerimisel on riske. Valitsusse ei olnud aga vaja dokumendiga minna, sest partnerlus EGeeniga jätkus,? võttis sotsiaalminister Marko Pomerants töögrupi tegevuse kokku.
    Ka Pomerants arvas, et enne erakorraliste otsuste langetamist tuleks oodata Geenivaramu nõukogu koosolekut. ?Hetkel mingit erakorralist rahaeraldust plaanis ei ole,? kinnitas Pomerants. ?Valitsuse roll Geenivaramu projektis oli luua vajalik keskkond.?
    Läinud reedel perearstidest andmekogujaile läkitatud teates kinnitab Geenivaramu teabejuht Aire Koik: ?Sel aastal jätkub geenivaramu andmekogumine vastavalt plaanitule. Vahendid andmekogujate töö tasustamiseks kuni aasta lõpuni on olemas. Geenivaramu väldib avalikku väitlust EGeeniga ja püüab pidada diskussiooni ilma ajakirjanduse vahenduseta.?
    Geeniuuringuteks vajalike vereproovide hankimist perearstide kaudu jätkas Geenivaramu pärast eelmisel aastal alanud pausi alles tänavu augustis.
    Ühe proovi eest saab perearst Äripäeva andmeil 500 krooni, nn uuringuhaige puhul aga 700 krooni, mille saamine eeldab lisaks koeproovi võtmisele ka vastamist ankeedile, mille täitmisele kulub perearstide hinnanguil vähemalt tund. Samas nõutakse, et iga vastuse kohta oleks ka dokumentaalne kinnitus tehtud analüüside näol, mida aga perearstidel pole varasemast ajast sageli võtta.
    Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskuse juhataja Eva Gustavson ütles, et tema on perearstina võtnud Geenivaramu jaoks vaid kaks proovi. Patsiendi küsitlemisele ja ankeedi täitmisele kulus tal poolteist tundi. ?Loobusin, sest olen küllaltki hõivatud,? tõdes Gustavson.
    ?Samas oli see huvitav kogemus. Sain oma haigete kohta üsna palju huvitavat teada. Rohkem on sellega tegelnud meie perearstid, kes aga pidid selleks spetsiaalselt laupäeval välja tulema.?
    Geenivaramu kinnitusel on pilootprojekti käigus kogutud ligi 10 000 geenidoonori tervise- ja geeniandmetele tulnud lisa peaaegu olematu.
    ?Geenivaramu andmekogumine 2004. aastal on toimunud väga piiratud mahus,? täpsustas Koik.
    EGeeni projekti investeerinud ekspankur Heldur Meerits ütles, et tema puhul saab kõnelda vaid kui passiivsest investorist. Tema sõnul pole EGeeni emafirma oma osanikke toimuvast kuigivõrd informeerinud. ?Aga ma pole ka küsinud, sest olen aru saanud, et protsessid on alles pooleli,? tõdes Meerits.
    Ta lisas, et EGeeni investeerides pidi ta nagu teisedki investorid alla kirjutama paberile, mille kohaselt on tegu riskantse investeeringuga, mis võib ühtpidi küll palju sisse tuua, kuid võib ka kõik kaotada.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.