• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pangandus tegi 15 aastaga läbi tormilise arengu

    Täna maksame poes pangakaardiga, kasutame kommunaalteenuste eest tasumiseks internetipanka, ostame kaupa järelmaksuga. Sularaha võtame vajadusel pangaautomaadist. Auto ostame liisinguga, elamispinna enam kui kümneaastase laenuga, mille makse on seotud Euriboriga. Kui raha jääb üle, ostame selle eest fondiosakuid või näiteks Nokia aktsiat. Praegu iseenesestmõistetavad pangateenused pole alati kättesaadavad olnud.
    15 aastat tagasi tundis suurem osa inimesi pangandust Hoiukassa järgi, mis pakkus primitiivseid teenuseid - valdavalt hoiuste vastuvõttu, sularaha- ja tAekiarveldusi. Hoiukassa töövahendid olid arvelaud, paber ja pastaks.
    Palgapäeval kogunes ettevõtetes kassaluugi taha järjekord. Kassapidaja andis luugi tagant sularaharublad kätte. Kauplustes maksti sularahas, kommunaalteenuste eest tasuti sularahas vastavate ettevõtete kassadesse. Vaba raha viidi hoiuraamatu peale. Hoiukassa ei pakkunud peaaegu mitte mingisuguseid laenutooteid. Esimese Äripäeva numbri ilmumise ajaks olid tekkinud kommertspangad. 1988. aastal sai esimese kommertspanga tegevusloa Nõukogude Liidus Tartu Kommertspank. Aasta hiljem oli Eestis tegevusloa saanud veel neli kommertspanka. 1990-1992 reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga struktuurid erinevateks pankadeks.
    Kommertspangad asusid kiiresti juurutama pangaoperatsioonide tegemiseks arvuteid. Telefoniühendus oli 1992. aastal veel nii vilets, et teise linna helistamisel võis ühenduse saamiseks kuluda tund aega. Ajapikku paranes side kvaliteet, pangakontorid viidi online-reEiimi. Tekkisid eeldused sularahaautomaatide ja pangakaartide, elektrooniliste arvelduste ja internetipankade tekkeks.
    Pangad laiendasid kiiresti kontorivõrku, et hiljem madalat efektiivsust vaadates kontorite arvu kiiresti vähendada. Konkurents sundis panku võitlema klientide pärast. Edu saavutamiseks kopeeriti välismaiste pankade teenuseid ja leiutati uusi vastavalt klientide vajadustele. Näiteks said kliendid lasta palga kanda kontole, mille tagajärjel suri kassapidaja amet praktiliselt välja. Pangad meelitasid kliente ka Hoiukassast kõrgemate intressidega. Raha oli vähe ja inflatsioon oli 1990.-1992. aastal meeletu. Pangad finantseerisid kaasatud hoiustega oma kaubandustegevust. Nad ostsid hulgi kaupu ja müüsid neid tühjade lettidega kauplustele edasi. Pangandustegevus oli tolle aja pankadele pigem kõrvaltöö.
    Suureks muudatuseks oli Eesti krooni tulek. Aastaid pärast krooni tulekut kukkus inflatsioon järsult. Pangad keskendusid pangateenuste pakkumisele, jättes kaubanduse hulgikaupmeeste pärusmaaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mart Laar: saabuvad raskemad ajad, see kõik tuleb lihtsalt üle elada
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tulevik pole nii ilus, nagu tahaksime, aga ilmselt ka mitte nii tume, kui kardetakse. Teeme nii, et suudaksime kiirelt edasi liikuda, kirjutab Eesti peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Mart Laar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.