- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti pangandus tegi 15 aastaga läbi tormilise arengu
Täna maksame poes pangakaardiga, kasutame kommunaalteenuste eest tasumiseks internetipanka, ostame kaupa järelmaksuga. Sularaha võtame vajadusel pangaautomaadist. Auto ostame liisinguga, elamispinna enam kui kümneaastase laenuga, mille makse on seotud Euriboriga. Kui raha jääb üle, ostame selle eest fondiosakuid või näiteks Nokia aktsiat. Praegu iseenesestmõistetavad pangateenused pole alati kättesaadavad olnud.
15 aastat tagasi tundis suurem osa inimesi pangandust Hoiukassa järgi, mis pakkus primitiivseid teenuseid - valdavalt hoiuste vastuvõttu, sularaha- ja tAekiarveldusi. Hoiukassa töövahendid olid arvelaud, paber ja pastaks.
Palgapäeval kogunes ettevõtetes kassaluugi taha järjekord. Kassapidaja andis luugi tagant sularaharublad kätte. Kauplustes maksti sularahas, kommunaalteenuste eest tasuti sularahas vastavate ettevõtete kassadesse. Vaba raha viidi hoiuraamatu peale. Hoiukassa ei pakkunud peaaegu mitte mingisuguseid laenutooteid. Esimese Äripäeva numbri ilmumise ajaks olid tekkinud kommertspangad. 1988. aastal sai esimese kommertspanga tegevusloa Nõukogude Liidus Tartu Kommertspank. Aasta hiljem oli Eestis tegevusloa saanud veel neli kommertspanka. 1990-1992 reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga struktuurid erinevateks pankadeks.
Kommertspangad asusid kiiresti juurutama pangaoperatsioonide tegemiseks arvuteid. Telefoniühendus oli 1992. aastal veel nii vilets, et teise linna helistamisel võis ühenduse saamiseks kuluda tund aega. Ajapikku paranes side kvaliteet, pangakontorid viidi online-reEiimi. Tekkisid eeldused sularahaautomaatide ja pangakaartide, elektrooniliste arvelduste ja internetipankade tekkeks.
Pangad laiendasid kiiresti kontorivõrku, et hiljem madalat efektiivsust vaadates kontorite arvu kiiresti vähendada. Konkurents sundis panku võitlema klientide pärast. Edu saavutamiseks kopeeriti välismaiste pankade teenuseid ja leiutati uusi vastavalt klientide vajadustele. Näiteks said kliendid lasta palga kanda kontole, mille tagajärjel suri kassapidaja amet praktiliselt välja. Pangad meelitasid kliente ka Hoiukassast kõrgemate intressidega. Raha oli vähe ja inflatsioon oli 1990.-1992. aastal meeletu. Pangad finantseerisid kaasatud hoiustega oma kaubandustegevust. Nad ostsid hulgi kaupu ja müüsid neid tühjade lettidega kauplustele edasi. Pangandustegevus oli tolle aja pankadele pigem kõrvaltöö.
Suureks muudatuseks oli Eesti krooni tulek. Aastaid pärast krooni tulekut kukkus inflatsioon järsult. Pangad keskendusid pangateenuste pakkumisele, jättes kaubanduse hulgikaupmeeste pärusmaaks.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele