Euro on toonud stabiilsuse, kuid mitte kasvu

Euro on taganud makromajandusliku stabiilsuse, mis on oluline eeldus jõudsale majanduskasvule, kuid mitte veel dünaamilist kasvu ennast.

Defitsiidid on jäänud oluliselt madalamale tasemele kui varem majanduskasvu aeglustumise perioodidel ning pole olnud ka riiklike kulutuste järsku suurenemist, ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Alminia täna Amsterdamis toimuval konverentsil ?Euro esimesed viis aastat?. Samas majanduskasvu ergutamise osas pole euro ootusi täitnud. ?Selle põhjuseks ei ole makromajandusliku poliitika läbikukkumine, vaid pigem see, et hoolimata mõningasest edust strukturaalsete reformide elluviimisel ei ole Euroopa toote- ja tööturud täna veel piisavalt paindlikud,? ütles Almunia.

Kui vahetult eurole ülemineku eel elas Euroopa Liit läbi üle hulga aja kiireima majanduskasvu perioodi ? aastal 2001 kasvas majandus 3,5% tempos, siis 2001. aastast on kasv aeglustunud. 2003. aastal kasvas eurotsooni majandus vaid 0,4%.

Eurost üksi ei piisa majanduskasvu kiirendamiseks, ütles konverentsil Euroopa Investeerimispanga juht Philippe Maystadt. Makromajanduslik poliitika ei suuda asendada strukturaalseid reforme, see saab üksnes luua majanduskasvu eeldused.

Homme teeb kahepäevase konverentsi raames ettekande ka Eesti volinik Euroopa Komisjonis Siim Kallas, kõneldes euro rollist rahvusvahelises finantssüsteemis.