Kalalaevatoetused tagurpidi järjekorras

Kalurite Liidu juhatuse esimehe Toivo Orgusaare sõnul alustati toetuste jagamist valest otsast. ?Enne, kui asuda toetama renoveerimist, tuleks ikka laevastik paika panna,? ütleb ta.

Määrus, millest selguks, kui palju ja millised kalalaevad registrist kustutada tuleb, on põllumajandusministeeriumis alles koostamisel. Laevaomanikel puudub siiani selgus, mil määral mahakantavaid laevu kompenseeritakse.

Orgusaare sõnul on Eestis püügivõimsusi arvestades kolmandik kalalaevu ülearu. ?Enne tuleks osa laevu likvideerida ja alles seejärel saab hakata järelejäävaid renoveerima,? räägib Orgusaar.

Ka on Orgusaare hinnangul paljud nõuded toetuste taotlemisel kalurite jaoks liiga rasked. Näiteks tuleb kindlaks määrata uuendustööde täpne maksumus, selleks tuleb aga laevad enne defekteerida ja see maksab. Ainuüksi dokkimise eest tuleb välja käia kümneid tuhandeid kroone.

Kalurite Liidu nõukogu esimees Andres Varik tõi välja ka vale aja laevatoetuste jagamiseks. Nimelt kestab praegu püügihooaeg ja laevu ei saa remonti panna. Samas tõdes Varik, et kui me oma kalalaevu ei moderniseeri, tulevad naabrid ja püüavad meie kala ära.

Tema hinnangul on Eestis asja ka õigusliku poole pealt väga loiult aetud ja praegu valitseb kalanduses suur ebaselgus. Lätlastel näiteks on õiguslik baas laevastiku vähendamiseks juba ammu olemas ja sellega on juba ka algust tehtud. Ühe likvideerimisele mineva laeva eest võib seal saada mitu miljonit krooni.

PRIA toetuste osakonna asejuhataja Mati Mõtte hinnangul tuleneb taotluste esitamise vähesus ja taotlusvooru pikendamine eelkõige sellest, et tegemist on uue tootjate grupiga. ?Kalandussektor ei ole end täiel määral kurssi viinud dokumentatsiooni koostamisega, mis on vajalik toetuse taotlemiseks ning seetõttu kulub neil rohkem aega,? tõdeb ta.

Kalalaevade renoveerimiseks ja püügivahendite soetamiseks mõeldud toetuse saamiseks on esitatud 9 taotlust 6 miljoni krooni peale, kuid võimalik oleks kolme aasta jooksul sel eesmärgil välja jagada 50 miljonit krooni.

Ka PRIA ametnik märkis, et laevastiku reguleerimise meede, mis käsitleb kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamist, on meil veel rakendamata ning peaks käivituma järgmisel aastal.

Üks neist, kes taotluse oma kalalaevade uuendamiseks esitas, on Saaremaa firma Monistico. Selle üks omanikke Arne Salong ütleb, et taotluse esitamises polnud tema jaoks midagi keerulist, tema sõnul võiks aga vajaliku omafinantseeringu osa olla väiksem kui praegu nõutud 60 protsenti. Siis oleks tema hinnangul ka taotlejaid rohkem. See oli ka põhjus, miks Monistico sai raha küsida vaid poole ulatuses tegelikust vajadusest.