- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,11%892,56
- OMX Tallinn−0,41%2 072,51
- OMX Vilnius0,23%1 202,36
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,46%8 814,74
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,27
- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,11%892,56
- OMX Tallinn−0,41%2 072,51
- OMX Vilnius0,23%1 202,36
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,46%8 814,74
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti kalaeksport Eestisse suurenes peaaegu sada korda
Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi seostas suurt kasvu asjaoluga, et Läti ettevõtted said 1. jaanuarini ajapikendust oma tootmise vastavusse viimiseks Euroopa Liidu nõuetega. Sestap on neil nüüd paremad võimalused konkureerimiseks, arvas Noormägi.
Selline kasv tekitas elevust Läti ajakirjanduses ja imestust Eesti kalatöötlejate hulgas. ?Ei ole võimalik,? kommenteeris Läti konservide sedavõrd suurt importi Viru Kalatööstuse OÜ juht Agu Laanemets. Tema sõnul ei ole sellist kogust võimalik ära müüa. Pigem liigub kaup edasi, arvas Laanemets.
Läti ühe suurema konservitootja, SIA Randa juht Oskars Grosmanis ütles suurt ekspordi kasvu kommenteerides, et tegelikkuses pole midagi muutunud. Randa toodab peamiselt konserve, ligi 30 miljoni krooni eest aastas. Sellest 98% läheb ekspordiks Venemaale, Kasahstani ja Ukrainasse. ?See on transiit Venemaale,? kirjeldas Grosmanis kauba liikumist.
Alates aasta algusest sulges Läti valitsus tollilaod kohalikele tootjatele, lõpetades tolliladudes eelvormistuse protseduuri. Sellega kadus võimalus kaupa otse tollilaos edasi müüa ning ostjate soovil müüvad Läti firmad kaupa läbi Eesti ladude.
?Meie valitsus pingutas üle,? kirjeldas Grosmanis olukorda Lätis. Taheti võidelda salakaubandusega, aga tegelikult anti eestlastele teenus, lisas ta. Läti ettevõtjatele tähendab kauba liigutamine läbi Eesti suuremaid transpordi- ja laokulusid.
Eesti tolli andmetel ongi kaubandusnumbrite muutuse põhjus vabatsoonis müügi 0% maksustamises. ?Vabatsoonis toimub ost-müük ja hind langeb kuskil kümme korda,? kirjeldas olukorda maksu- ja tolliameti pressiesindaja Aivar Pau.
Kaupade saatjateks on Läti firmad, vahefirmaks offshore-firmad ja saajaks peamiselt Kasahstan. Juunist septembrini oli Valga vabatsoonis 29 sellist tehingut. Eestist viiakse kaup välja põhiliselt raudteed pidi, vähestel kordadel ka autotranspordiga. Raudteevagunisse mahub 50?60 tonni kaupa ja autosse 15?16 tonni.
Valga vabatsoonis toimetava ERTS Valga Vaba Terminaali ASi juht Karmen Vilem ütles, et tõepoolest, 2?3 vagunit nädalas tuleb Lätist võrreldes varasemaga rohkem. See on küll 5% terminali käibest, ent väike lisa juures, märkis Vilem. ?Iga klient on oluline,? rääkis ta.
Viru Kalatööstuse juhi Agu Laanemetsa sõnul on ka Eesti ametnikud tahtnud vabatsoonides kauba edasimüügid ära keelata, ent poliitikud on ettevõtjate poolel vahele astunud. Laanemets ütles, et poliitikud peavad mängima nende reeglite järgi, nagu seda teevad ka näiteks soomlased. Laanemets lisas, et kui Eestis pandaks piirid sarnasele tegevusele, hakkavad Eesti kaubad liikuma läbi Soome.
Koos muude kaupade, peamiselt toiduainetega, on Läti eksport Eestisse aastaga kasvanud 72 protsenti. Kalakonservide eksport kasvas aasta esimese kuue kuuga möödunud aasta 130 600 latilt (3 miljonit krooni) 7,8 miljonile latile (182 miljonit krooni) sel aastal.
Lisaks kalatoodetele on esimesel poolaastal suurenenud ka teiste Läti kaupade vedu läbi Eesti. Nii on kahekordistunud Läti alkoholi eksport Eestisse, kolmekordistunud ?okolaadi eksport, kümnekordistunud piimatoodete eksport ning kahekümnekordistunud õlle eksport.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele