Läti kalaeksport Eestisse suurenes peaaegu sada korda

Artikkel

- Uudised
- Inno Tähismaa
- 14. oktoober 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti kalaeksport Eestisse suurenes peaaegu sada korda
Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi seostas suurt kasvu asjaoluga, et Läti ettevõtted said 1. jaanuarini ajapikendust oma tootmise vastavusse viimiseks Euroopa Liidu nõuetega. Sestap on neil nüüd paremad võimalused konkureerimiseks, arvas Noormägi.
Selline kasv tekitas elevust Läti ajakirjanduses ja imestust Eesti kalatöötlejate hulgas. ?Ei ole võimalik,? kommenteeris Läti konservide sedavõrd suurt importi Viru Kalatööstuse OÜ juht Agu Laanemets. Tema sõnul ei ole sellist kogust võimalik ära müüa. Pigem liigub kaup edasi, arvas Laanemets.
Läti ühe suurema konservitootja, SIA Randa juht Oskars Grosmanis ütles suurt ekspordi kasvu kommenteerides, et tegelikkuses pole midagi muutunud. Randa toodab peamiselt konserve, ligi 30 miljoni krooni eest aastas. Sellest 98% läheb ekspordiks Venemaale, Kasahstani ja Ukrainasse. ?See on transiit Venemaale,? kirjeldas Grosmanis kauba liikumist.
Alates aasta algusest sulges Läti valitsus tollilaod kohalikele tootjatele, lõpetades tolliladudes eelvormistuse protseduuri. Sellega kadus võimalus kaupa otse tollilaos edasi müüa ning ostjate soovil müüvad Läti firmad kaupa läbi Eesti ladude.
?Meie valitsus pingutas üle,? kirjeldas Grosmanis olukorda Lätis. Taheti võidelda salakaubandusega, aga tegelikult anti eestlastele teenus, lisas ta. Läti ettevõtjatele tähendab kauba liigutamine läbi Eesti suuremaid transpordi- ja laokulusid.
Eesti tolli andmetel ongi kaubandusnumbrite muutuse põhjus vabatsoonis müügi 0% maksustamises. ?Vabatsoonis toimub ost-müük ja hind langeb kuskil kümme korda,? kirjeldas olukorda maksu- ja tolliameti pressiesindaja Aivar Pau.
Kaupade saatjateks on Läti firmad, vahefirmaks offshore-firmad ja saajaks peamiselt Kasahstan. Juunist septembrini oli Valga vabatsoonis 29 sellist tehingut. Eestist viiakse kaup välja põhiliselt raudteed pidi, vähestel kordadel ka autotranspordiga. Raudteevagunisse mahub 50?60 tonni kaupa ja autosse 15?16 tonni.
Valga vabatsoonis toimetava ERTS Valga Vaba Terminaali ASi juht Karmen Vilem ütles, et tõepoolest, 2?3 vagunit nädalas tuleb Lätist võrreldes varasemaga rohkem. See on küll 5% terminali käibest, ent väike lisa juures, märkis Vilem. ?Iga klient on oluline,? rääkis ta.
Viru Kalatööstuse juhi Agu Laanemetsa sõnul on ka Eesti ametnikud tahtnud vabatsoonides kauba edasimüügid ära keelata, ent poliitikud on ettevõtjate poolel vahele astunud. Laanemets ütles, et poliitikud peavad mängima nende reeglite järgi, nagu seda teevad ka näiteks soomlased. Laanemets lisas, et kui Eestis pandaks piirid sarnasele tegevusele, hakkavad Eesti kaubad liikuma läbi Soome.
Koos muude kaupade, peamiselt toiduainetega, on Läti eksport Eestisse aastaga kasvanud 72 protsenti. Kalakonservide eksport kasvas aasta esimese kuue kuuga möödunud aasta 130 600 latilt (3 miljonit krooni) 7,8 miljonile latile (182 miljonit krooni) sel aastal.
Lisaks kalatoodetele on esimesel poolaastal suurenenud ka teiste Läti kaupade vedu läbi Eesti. Nii on kahekordistunud Läti alkoholi eksport Eestisse, kolmekordistunud ?okolaadi eksport, kümnekordistunud piimatoodete eksport ning kahekümnekordistunud õlle eksport.
Hetkel kuum