Erikonto on mõeldud peamiselt suuremate ettevõtlusostude tarvis raha korjamiseks, aga seda võib vabalt kasutada igasuguste ostude tegemiseks: seadus siin mingeid piire ei sea.

Erikontol olevat raha ei maksustata niikaua, kui raha erikontol on. Kui see sealt välja võtta, läheb väljavõetud summa tuludesse ja selle eest tehtud kulud kuludesse. Kui erikontolt väljavõetud raha ainult ettevõtlusvälise isikliku elu jaoks kulutada, pole ettevõtluse kuludesse selle arvel midagi kanda.

Riigile tuleb deklareerida erikonto seis aasta alguses ja lõpus: arvestusperioodiks on kalendriaasta ning kontole kantud ja sellelt kadunud raha arvestus toimub nende kahe seisu võrdlemise teel. Kohe aasta sees ei tule erikontolt võetud raha pealt mingeid makse maksta.

Seadus ei piira erikontol hoitava raha hulka ega selle seal hoidmise aega. Erikontol olevat raha mitte ainult ei maksustata, vaid selle aastane kasv arvatakse ettevõtluse kuludesse. Sinna võib kanda ainult ettevõtluse tuluna laekunud raha ja saadud ettevõtlustoetusi. Muud raha sinna kanda ei tohi ja selle eest peab ettevõtja ise hoolitsema.

Raha, mida erikontole kanda võib, peab olema sinna kantud kümne tööpäeva jooksul ettevõtjani jõudmisest lugedes. Seepärast ei saa sellelt kontolt aasta sees midagi välja võtta ja seda siis aasta lõpus näiteks palga arvel kompenseerida: pole tegemist ettevõtlustuluga ja kümme tööpäeva ettevõtlustulu (mida kompenseerida tahetakse) FIEni jõudmisest on ammu läbi. See, millist raha ja millal erikontole kanti, on teatud piirini võimalik revisjoni käigus tagantjärele kontrollida.

Kes tahab erikontot kasutada, peab minema panka ja seal uue konto avama. Alates 2002. aasta 1. juulist ei pea maksu- ja tolliamet enam arvet kodumaiste ettevõtjate pangakontode numbrite üle ja seepärast ei ole vaja uuest kontost viie tööpäeva jooksul maksukeskusele teatada.

Erikontoks saab konto alles siis, kui aasta tuludeklaratsiooni täites erikonto tabelisse midagi kirjutatakse.