• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsused kulutasid mullu juhtimiseks iga kümnenda eelarvekrooni

    Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna kohalike omavalitsuste talituse koostatud kohalike omavalitsuste 2003. aasta eelarve täitmise tulude, kulude ja finantseerimistehingute analüüsist selgub, et valitsemiskuludeks kulus kõige vähem, vaid 4,5% eelarvest, Rakvere linnal.
    Rakvere linnapea Andres Jaadla ütles, et linna juhtimisel hoitakse konservatiivset joont. ?Valitsemiskulud oleme proovinud 5% raames hoida,? ütles Jaadla. ?Eelarve proportsioonid lepitakse tavaliselt juba juulis kokku ning seejärel vaadatakse, kes ja kui palju konkreetselt raha saab. Linnavolikogus valitseb poliitiline hoiak, et valitsemiskulud tuleb mõistlikul tasemel hoida.?
    ?Meil on palgal 32 ametnikku, muidugi oleks parem, kui oleks rohkem inimesi, ühe inimese koormus ei oleks siis nii suur,? lisas Jaadla. ?Aga tuleme toime.?
    Investeeringuteks kulus Rakveres aga 35,1% eelarvest, eelmise aasta suurim investeering oli 45 miljoni kroonine veeprojekt.
    Sel aastal valmis Rakveres kultuuriministeeriumiga kahasse rahastatud spordihoone, korrastati ka linna keskväljak.
    Väiksemates-vaesemates valdades kulub valitsemiskuludele protsentuaalselt väga palju raha, näiteks Alajõe vald kulutas eelmisel aastal valitsemiskuludeks lausa 40,6% eelarvest.
    Elanike arvult tagantpoolt viies, 478 elanikuga Alajõe valla eelmise aasta eelarve oli 2,4 miljonit krooni, üldvalitsemisele kulus sellest 975 000 ja investeeringuteks 9592 krooni. Elanikke on veel vähem vaid Torgu, Vormsi, Piirissaare ja Ruhnu vallas.
    Alajõe vallavanem Allan Valk ei soovinud teemat kommenteerida, sest on vallavanem alles selle aasta märtsist. Ühtlasi ei viibinud ta reedel vallavalitsuses. ?Aga raamatupidaja võib asja selgitada,? ütles Valk.
    Alajõe valla raamatupidaja Ene Virumäe ütles, et Alajõe vallal ühtki allettevõtet ei ole ning üldvalitsemise kulude alla lähevad peaaegu kõik valla kulud. ?Raamatukogu ja rahvamaja ja?,? ütles Virumäe. Möödunud aastal investeeringuteks kulunud 9600 krooni kulus raamatukogule uute raamatute soetamiseks. ?Aga sel aastal valmib meil velskripunkt, umbes 800 000 krooni läheb maksma,? ütles Virumäe uhkustundega.
    Alajõe vald asub imeilusas kohas Peipsi järve põhjakaldal, vahetult Venemaa piiri ääres.
    ?Selge, et kulude erinevused on märkimisväärsed, väike vald peab täitma samu ülesandeid mis suurgi,? ütles regionaalminister Jaan Õunapuu. ?Aga vallad saavad ka koostööd teha, näiteks Tartumaal palkasid vallad vajaliku spetsialisti kamba peale, igat spetsialisti pole ju igasse valda vaja, saab ka koostööd teha.?
    Omaette teema on väikesaared ? Ruhnu ja Piirissaare vald kulutasid juhtimisele iga neljanda, Vormsi ja Kihnu iga viienda eelarvekrooni.
    Minister Õunapuu sõnul on eelmisel neljapäeval valitsuselt heakskiidu saanud ühinemispiirkondade loetelus arvestatud nn saarelise iseloomuga valdadega. ?Kus praegu vallavalitsus on, need sellest ilma ei jää,? ütles Õunapuu. ?Kuid loomulikult, kes tahavad, võivad liituda, lihtsalt sundust pole.?
    Järgmise aasta riigieelarvesse on valdadele ühinemistoetuseks planeeritud 100 miljonit krooni.
    ?Liitumistoetust saab iga liituv vald 500 krooni elaniku kohta, aga mitte vähem kui 1,5 miljonit krooni ja mitte rohkem kui 3 miljonit krooni,? lisas Õunapuu. ?Kahe valla peale kokku seega 3?6 miljonit krooni.?
    Suurematest linnadest kulub elaniku kohta kõige rohkem raha Tallinna linna valitsemise ülalpidamiseks, ligi 1000 krooni aastas.
    Rahandusministeeriumi analüüs näitas, et mullu kulus Tallinna valitsemisele 4,2 miljardi suurusest linnaeelarvest 8,9 protsenti ehk 377 miljonit krooni.
    Igalt tallinlaselt kasseeriti linna valitsemise tarvis seega 996 krooni. See on kolm korda rohkem kui näiteks Narvas. Samas tegi Tallinn investeeringuid elaniku kohta suuremate linnade arvestuses vaid veidi vähem kui Rakvere, kuid näiteks kolm korda vähem väike Paistu vald Viljandimaal. Investeeringuteks kulus Tallinnas alla viiendiku eelarvest.
    Iga kohalik omavalitsus otsustab ise, milliste asutuste ja mis kulud ta üldvalitsemise valdkonna alla määratleb, põhjendas Tallinna finantsteenistuse eelarve osakonna juhataja Katrin Kendra. ?Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik valdkondlikust võrreldavusest rääkida,? ütles ta. ?Kui tahetakse midagi võrrelda, tuleb ikka konkreetsemaks minna ja võrrelda konkreetsete asutuste või institutsioonide kulusid.?
    Suurimad investeeringud läksid Kendra andmeil mullu kommunaalmajanduse (217,3 mln kr), haridusse (169,1 mln kr) ja teedesse (161,4 mln kr).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Raadiohommikus: kuidas säästa kõrge elektri hinna juures kümneid tuhandeid eurosid?
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme inseneribüroo DeltaE juhatuse liikme ja energeetikaeksperdi Marti Arakiga, kuidas järjest kallima elektri juures vähem maksta. Samuti uurime, kui paljud kokkuhoiukohtadest on nii-öelda madalal rippuvad viljad, kui palju nõuavad need täiendavaid investeeringuid.