• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sanitaarremont Sangaris lõpusirgel

    Sangari peahoones Tartus käib esimest korda pärast maja valmimist 70ndate aastate lõpul remont. Remont on peaaegu lõppenud ning segadusest annavad veel märku vaid ripplae asemel kõlkuvad elektrijuhtmed ja vana ventilatsioonisüsteem.
    Viimase paari aasta jooksul on Sangar teinud muudatusi juhtkonnas, juurutanud uue juhtimis- ja IT-süsteemi, lõpetanud mitmes vahetuses õmblustöö tegemise nii Tartus kui ka Valgas.
    Tarbija jaoks suurim visuaalne muutus saab teoks järgmisel kevadel, kui vaba aja kollektsiooni rõivaid jääb Sangari kauplustes ja kaubamärgi all tunduvalt vähemaks. Poed muutuvad särgikesksemaks, nagu tegijad ise ütlevad. Kas üldse ja mis mahus jäävad alles praegu allhankena sisse ostetavad seelikud, sallid ja muud vaba aja kollektsiooni kuuluvad rõivaesemed, pole praegu veel selge.
    ?See otsus on veel poole peal,? ütles ettevõtte turundusjuht Triin Anette Kaasik.
    Ettevõte juhi Gunnar Krafti sõnul keskendutakse tulevikus särkide tegemisele, sest turusituatsioon on aastate jooksul muutunud. ?Kümme aastat tagasi oli turul tühi koht, täna on trendirõiva tootjaid oluliselt rohkem.?
    ASi Klementi juhi Toomas Leisi arvates kõlab mõte kontsentreeruda alale, mida Sangar on ajast aega hästi teinud, mõistlikult. ?Sangar on ju kogu aeg olnud hea tuntud särgitootja,? arutles Leis, kelle hinnangul suurt mõju Sangari vaba aja kollektsiooni kadumine teistele rõivatootjatele ei oma. ?Neil on üsna väike osa turust, see lahustub ära ja mingit märkimisväärset efekti sealt vast ei tule,? hindab Leis.
    Leisiga nõus on ka ASi Baltika juht Meelis Milder, kes Sangarit otseselt oma konkurendiks pole pidanud. ?Me tegutseme mõlemad rõivaäris ja see on peaaegu kõik, mis meid otseselt seob,? sõnas Milder ja lisas, et eelmise aasta tulemuste põhjal võib Sangarit pidada Eesti parimaks rõivatootjaks. ?Lugesin Läti ja Leedu ärilehtedest, et Sangari ärimudelit peetakse parimaks, mis Eestis on.?
    Praegu moodustab särgiõmblemine Sangari Tartu vabriku tootmisest 90%, tulevikus peab vabrik jääma ainult särkide päralt. Püksiõmblus viiakse üle Valka, kus õmmeldakse ka jopesid ja muid ülerõivaid.
    Järgmise kahe aasta jooksul peab Valga vabrikust hakkama tulema kolm korda rohkem pükse. Koostöös Põhjamaade teksapükste tootjaga, Soome ettevõttega M.A.S.I Company OY, rajatakse nõnda Valgasse 50 uut töökohta. Krafti sõnul investeeritakse Valgasse 5 mln krooni.
    Sangari eelmise aasta kasum ulatus 183 mln käibe juures 6 mln kroonini, sel aastal jääb kasuminumber Krafti sõnul tagasihoidlikumaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.