• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sanitaarremont Sangaris lõpusirgel

    Sangari peahoones Tartus käib esimest korda pärast maja valmimist 70ndate aastate lõpul remont. Remont on peaaegu lõppenud ning segadusest annavad veel märku vaid ripplae asemel kõlkuvad elektrijuhtmed ja vana ventilatsioonisüsteem.
    Viimase paari aasta jooksul on Sangar teinud muudatusi juhtkonnas, juurutanud uue juhtimis- ja IT-süsteemi, lõpetanud mitmes vahetuses õmblustöö tegemise nii Tartus kui ka Valgas.
    Tarbija jaoks suurim visuaalne muutus saab teoks järgmisel kevadel, kui vaba aja kollektsiooni rõivaid jääb Sangari kauplustes ja kaubamärgi all tunduvalt vähemaks. Poed muutuvad särgikesksemaks, nagu tegijad ise ütlevad. Kas üldse ja mis mahus jäävad alles praegu allhankena sisse ostetavad seelikud, sallid ja muud vaba aja kollektsiooni kuuluvad rõivaesemed, pole praegu veel selge.
    ?See otsus on veel poole peal,? ütles ettevõtte turundusjuht Triin Anette Kaasik.
    Ettevõte juhi Gunnar Krafti sõnul keskendutakse tulevikus särkide tegemisele, sest turusituatsioon on aastate jooksul muutunud. ?Kümme aastat tagasi oli turul tühi koht, täna on trendirõiva tootjaid oluliselt rohkem.?
    ASi Klementi juhi Toomas Leisi arvates kõlab mõte kontsentreeruda alale, mida Sangar on ajast aega hästi teinud, mõistlikult. ?Sangar on ju kogu aeg olnud hea tuntud särgitootja,? arutles Leis, kelle hinnangul suurt mõju Sangari vaba aja kollektsiooni kadumine teistele rõivatootjatele ei oma. ?Neil on üsna väike osa turust, see lahustub ära ja mingit märkimisväärset efekti sealt vast ei tule,? hindab Leis.
    Leisiga nõus on ka ASi Baltika juht Meelis Milder, kes Sangarit otseselt oma konkurendiks pole pidanud. ?Me tegutseme mõlemad rõivaäris ja see on peaaegu kõik, mis meid otseselt seob,? sõnas Milder ja lisas, et eelmise aasta tulemuste põhjal võib Sangarit pidada Eesti parimaks rõivatootjaks. ?Lugesin Läti ja Leedu ärilehtedest, et Sangari ärimudelit peetakse parimaks, mis Eestis on.?
    Praegu moodustab särgiõmblemine Sangari Tartu vabriku tootmisest 90%, tulevikus peab vabrik jääma ainult särkide päralt. Püksiõmblus viiakse üle Valka, kus õmmeldakse ka jopesid ja muid ülerõivaid.
    Järgmise kahe aasta jooksul peab Valga vabrikust hakkama tulema kolm korda rohkem pükse. Koostöös Põhjamaade teksapükste tootjaga, Soome ettevõttega M.A.S.I Company OY, rajatakse nõnda Valgasse 50 uut töökohta. Krafti sõnul investeeritakse Valgasse 5 mln krooni.
    Sangari eelmise aasta kasum ulatus 183 mln käibe juures 6 mln kroonini, sel aastal jääb kasuminumber Krafti sõnul tagasihoidlikumaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.