Kuidas teie karjäär on edenenud? Tulin siia tööle 1964 aastal, siis oli see veel Kergetööstusministeerium. Asusin tööle esmalt konstruktorina, seejärel sai minust konstrueerimisosakonna juhataja ning 1975 peainsener. Kolm aastat hiljem, 1978 aastal, sai ettevõttes teadustootmiskoondis Mistra. Olin peainsener kuni firma erastamiseni 1993 aastal, alates 1994 aastast aga firma juhataja.

Mida peate oma elu suurimaks saavutuseks? Seda on raske üheselt vastata. Kõige rohkem on mul hea meel, et omal ajal ehitatud vabrikud (Mistra Anteks ja Viljandis Mivar-Viva) tänaseni toimivad ja et inimestel on seega tööd.

Mis on olnud Teie töös kõige raskem ja keerukam? Väga raske oli nõukogude ajal, mil põllumajandus oli justkui jumal taevas ning tööstust arendada pea võimatu. Õnneks tulime läbi raskuste siiski omadega toime ja tänaseks toodame juba üle 10 miljoni teki ja padja aastas. Ekspordime oma toodet peaaegu kõigisse Euroopa Liidu riikidesse, põhiliselt aga Saksamaale. Meie poode on kõikjal üle maailma.

Mida ootate tulevikult? Soovin, et inimesed oleksid rahul ja omanikud samuti. Soovin, et firma püsiks. Teatavasti ei ole kunst ettevõte püsti panna, kasum teenida, see siis oma taskusse pista ja töötajad maha jätta, eesmärgiks peab olema hoopis firma püsimine.

Aga praeguselt hetkelt? Praegu on kõige tähtsam käia kaasas tehnilise progressiga ja teha õigeid investeeringuid. Iga investeeringu eesmärk on inimesi kokku hoida, mis vahel tähendab paratamatult ka nende vallandamist.

Kuidas sellele on reageeritud, kas on olnud ka raskemaid lahkuminekuid? Kahjuks on seda tõesti ette tulnud. Õigupoolest on ju igas inimeses midagi peidus ja küsimus on selles, kuidas seda õigel ajal üles leida. Hull on aga lugu siis, kui seda üles ei leia või rakendada ei suuda. Tippjuhid satuvad ju tavaliselt kohe meedia keskpunkti, kui kellegi vallandavad. Nii see tõesti on.

Jah, aga paraku on elu selline, et vahel tuleb valida: kas lasta inimesi lahti või lasta kogu firma põhja. Emotsionaalselt on see kõige raskem aspekt juhi töös, seetõttu pakub kõige enam rõõmu see, kui suudad inimestele pakkuda just neile sobivat tööd.

Kas motiveerite neid kuidagi eriliselt ka? Eks seda oskavad vast alluvad ise paremini öelda, millega ma neid motiveerin. Minu meelest kõige parem motivatsioon ongi see, kui pakun neile tööd, mis neile meeldib ja sobib.

Mis on ärilise edukuse alus? Juht peab muidugi olema ise aus ja hakkaja, ent samas peab olema äris ka väga palju õnne, tohutult palju oleneb juhustest. Seda õnne peab ta suutma hoidma ja selle nimel kõvasti tööd tegema, mitte nii, et täna on ettevõte ja homme juba unustatud. Ettevõtluse arendamine on tegelikult suur töö ja kunst.

Milliste sõnadega iseloomustaksite ennast? Olen püüdnud olla aus ega ole iial andnud katteta lubadusi ? kui midagi luban, siis teen kõik selleks, et seda ka täita.

Nii et annate oma töötajatele eeskuju? Just, oma personali valingi nende samade omaduste põhjal. Kõige rohkem on mulle vastukarva need suured lubajad, kes tegelikkuses midagi tehtud ei saa või oma lubadused lihtsalt ära unustavad.

Kuidas veedate vaba aega? Leian, et vähest vaba aega peaks kindlasti kulutama meeldivate asjadega tegelemise peale. Mulle meeldib puhata linnast väljas, olla koos sõpradega ilusas looduses ja teha füüsilist tööd. Naudin seda alati, kui töö võimaldab ning tervis lubab.

Kas lugemine ka meeldib? Jah, loen paljusid raamatuid ja väljaandeid, kuigi päris fanaatiliseks lugejaks ennast ei pea. Pigem olen selline juhuslikult sirvija. Kõige rohkem pakub huvi juhtimisalane kirjandus, aga peamiselt ammutan teadmisi sõprade ja kolleegidega suhtlemisest.

Millised väljaanded Teil kodus käivad? Eesti Päevaleht ja Äripäev, ent loen ka Postimeest ja SL Õhtulehte.

Mis on Teie jaoks karjäär? Minu jaoks konkreetselt sellist sõna ei eksisteeri, kuna ma pole suur eesmärkide seadja. Olen pigem seda tüüpi inimene, kes võtab mingi asja kätte ja teeb selle lihtsalt ära. Võin vabalt ka 30 aastat siin ametikohal töötada, meeldiva töö korral pole mitte mingisugust vajadust seda vahetada.

Aga rutiin? Kas seda nii pika aja jooksul ei tule? Ei tule, sest süsteemid ja seadmed vahetuvad ju pidevalt. Maailm meie ümber muutub ja sellega seoses ka trendid ettevõtluses. Vanasti oli varustaja jumal, nüüd aga müüja. Mingit seisupunkti lihtsalt ei saa tulla, sest kogu aeg pead mõtlema, kuidas oma tööd paremini ja efektiivsemalt teha, kuidas ettevõtet arendada. Nagu ma ka juba ennem ütlesin, on suurimaks probleemiks ajaga ning tehnilise progressiga kaasas käia, vastasel juhul võib ettevõte omadega maha käia.

Asusin ise Mistrasse tööle 1987. aastal, siis oli Aado Rulli seal peainsener ning tegeles eelkõige tehnika arendamise ja tehnoloogiate väljatöötamisega. Juba tollal oli ta oma ala spetsialist. Kuna Mistra oli siis üks juhtivaid ettevõtteid, võib Rullit iseloomustada kui uuendusmeelset ja tehnikasaavutustega kaasa minevat inimest, kellel tänaseks on väga pikaajalised kogemused kergetööstuse liinis. Samuti võib öelda, et ta on suhteliselt paindlik ja diplomaatiline juht, kuna on töötanud käsikäes nii demokraatlike kui ka diktatuuriliste vaadetega inimestega.