Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Kemira GrowHow ema viis aktsiad börsile

    ASi Kemira GrowHow juhatuse esimees Mehis Luik ütles, et temal ei ole voli kommenteerida emafirma minekut Helsingi börsile. ?Seda teevad vaid Soome emafirma juhid,? möönis Luik.
    ?Eesti põllumees on kohe päris kindlasti muutunud teadlikumaks taimekaitsevahendite ja väetiste osas võrreldes kümne aasta taguse kogemusega,? rõõmustas Luik arengu üle Eestis. Tema sõnul on praegu turul ka rohkem pakkujaid ja suurem valik.
    Kemira Agro Eesti AS asutati 1995. aastal. Aastal 2003 moodustati Soome firma Kemira Oy baasil uus iseseisev firma nimega Kemira GrowHow. Sellesse koondati kõik senises kontsernis põllumajandusega tegelevad allüksused. Eesmärgiks oli muuta firma senine tootmiskeskne strateegia enam kliendikeskseks ning koondada taime- ja loomakasvatuses tähelepanu toiduahelale tervikuna.
    Soome agrokeemiakaupade tootja ja müüja Kemira on arenenud 80 aasta jooksul üheks juhtivaks keemiatööstuskontserniks. Kemira GrowHow müüb väetisi ja söödafosfaate kõikides maailmajagudes, müügiesindused on tal enam kui 100 riigis. Tegelikult on Kemira valmistatud agrokeemiatooted Eestis kasutusel olnud juba paarkümmend aastat.
    ?Ettevõttes töötas firma algusaegadel poole vähem inimesi kui praegu, mis näitab töömahu suurenemist oluliselt viimastel aastatel,? ütles Luik. Firmas töötab praegu 16 inimest, kuid töökoormuse suurenedes on Luige sõnul kindlasti plaanis kaasata uusi töötajaid.
    Juht lisas, et firma põhieesmärkideks on kindlasti olla pigem teenusepakkuja kui väetisetootja ning minna kaasa pidevalt muutuva turu nõudmistega ning tuua sinna uuendusi. Siiani on firma turul ikka suutnud esimeste hulgas püsida. Samal alal pakuvad konkurentsi Kesko Agro Eesti ja Farm Plant Eesti, kellega tehakse ka tihedat koostööd.
    Eestis esindatakse agrokeemia alal selliseid tootjaid, nagu Monsanto, DuPont, BASF, Dow AgroSciences, Bayer CropScience ja Syngenta.
    Tulevikus on kontsernil juhatusele ja nõukogule suunatud aktsiatel põhinev motivatsiooniprogramm, mis ei ole küll otseselt optsiooniprogramm. Kemira GrowHow Oy-l on ka boonussüsteem tütarettevõtete juhtidele, kuid see on rahaline. Aktsiatega tütarettevõtete juhte ei motiveerita.
    Mul on küll oma aktsiaportfell, kuid Kemira GrowHow aktsiaid selles veel ei ole. Ostmise peale olen mõelnud ja kavatsen seda teha, kui vahendeid tekib. Oma aktsiaportfelli väärtust ma ei avalda, sest see on minu ja mu naise vaheline asi.
    Mul ei ole informatsiooni, kas Eesti tütarfirma juhid ka aktsiate avalikust esmapakkumisest osa võtsid. Ma saan täiesti aru sellest, et ka Eesti üksuse juht Luik ei soovinud sellele küsimusele vastata, kuna tegu on väga isikliku asjaga. Kuid loomulikult on kõigil üksuste juhtidel ja teistel töötajatel lubatud osta kontserni aktsiaid otse aktsiaturult.
    Alates selle nädala esmaspäevast on Kemira GrowHow aktsia noteeritud Helsingi börsi põhinimekirjas. Esmaspäeval oli firma aktsia väärtus börsil 5,5 eurot. Eile lõpetas aktsia oma päeva 5,63 euro tasemel. Loomulikult ma loodan, et aktsial läheb börsil väga hästi ja areng on positiivne.
    Mida avalikust esmaemissioonist saadud rahaga teha kavatsetakse, mina kommenteerida ei oska, kuna kogu raha läks emafirmale ehk Kemira Groupile.
    Kemira GrowHow suurim konkurent on Norra firma Yara, mis noteeriti börsil tänavu märtsis. Eestis Yara minu teada esindatud ei ole. Kemira GrowHow on turuliider Soomes ja Balti riikides. Yara on turuliider Rootsis, Taanis ja Norras.
    Kemira GrowHow mullune maksude-eelne kasum ulatus 24,8 miljoni euroni, käesolevaks aastaks oodatakse selle kahekordistumist.
    Rootsi investeerimispanga Carnegie analüütikud prognoosivad selle aasta maksude-eelseks kasumiks 49,2 miljonit eurot.
    2006. aasta maksude-eelne kasum peaks ulatuma juba 64,2 miljoni euroni, mis toetab aktsia hinda.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
EfTEN maksab investoritele enam kui veerand miljonit
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.